Täpsemalt on Renate Saluste juba pikemat aega elanud koos Siim Pohlakuga, kellega tal on ka kaks last. Poliitikuna leiba teeniv Siim on Tomi abikaasa Anni Rahula vend. Ekspressi andmetel on sellest tekkinud poleemika muusikaringkondades, kus arvatakse, et tegemist on otseses mõttes onupojapoliitikaga.

Tomi Rahula selgitab Kroonikale, et Renate ei saanud poolfinaali sugugi madalate punktidega ja kandideeris teist korda nüüd sama looga, mis alles pärast muudatusi ja Eesti tippude poolt uuesti produtseerimist sel aastal žürii hinnetega poolfinaali pääses.

Ka hääletusel Rahula ise kuidagi ei osale ning muusikuid tunnebki paljusid, sest on ka ise muusik. "Ma lähen Victori ja Stigiga ka ju tuurile, olen mänginud Trafficus ja ka Danel Pandrega bändi teinud - olen otseselt või kaudselt seotud 20 poolfinalistiga ja tunduvalt rohkem artistidega, kes ei pääsenud edasi. Nende seas ka mitu minu abikaasa sõbrannat. Ma olen poolfinalistidest paljudega käinud reisidel, teinud projekte ja bände, istunud õlleklaasi taga," aga see ei aita Rahula sõnul kedagi neist ei poolfinaali ega finaali, sest otsustavad ainult žürii punktid.

"Kui oleks reglemendis kirjas, et osalev inimene ei tohi olla olnud minuga seotud, siis jääks see võistlus pidamata. Paadamil, Purgal ja Normetil on neid paralleele kindlasti vähem, mida tõmmata, aga ma olen ju ise muusik, nagu kõik osalejadki, ja seosed on paratamatud, kui Eestis selles vallas tegutseda."

"Mina ei hinda neid lugusid ja ei saa kuidagi mõjutada seda žürii tööd. Kuulamine on anonüümne: nad ei tea ju kuulateski, kes on kes. Mõne muidugi tunneb ära, ent näiteks Uudo Seppa ei tundnud ka paljud sel aastal ära ja olid pärast laulja nime selgudes üllatunud," nii et mingit perekondlikku kokkumängu otsimist tema kinnitusel siin mõtet otsida ei ole. "Mu abikaasa Anni on ka loobunud laulusõnade kirjutamise pakkumisest, et selliseid asjatuid sahinaid ei tekiks hiljem kuskil."

Ta tõmbab süüdistust kommenteerides paralleeli oma jalgpallikohtunikutööga: "Olen vilistanud ka Flora võistkondade mängu ja Flora looja on mu äi, tegevdirektor on mu abikaasa vend, aga ega ma siis seepärast teisiti neile ei vilista. Teen oma asja, see on mu hobi ja ma ei ole mingites stereotüüpides kinni, et "omad" peavad võitma. Olen ka vilistanud mänge, kus osaleb klubi, kus ise ka 10 aastat tagasi mängisin - ega ma siis seepärast neile penalteid ei anna. Reeglid on ikka reeglid ja mu sisemine eetika on paigas. Saan rahuliku südamega öösel magada ja sulle silma vaadata.”

"Iga mehe peale saaks Eestis pea näidata, et sellega ja sellega on seos. Isegi poolfinaaližüriid kokku pannes on keeruline, sest keegi on olnud kellegi produtsent või taustalaulja ja inimesi, kes poleks omavahel soetud, pea polegi," kummutab ta kuulujutud käsi südamel kiirelt.

Käesoleva artikli autor on Tomi Rahulaga tuttav alates aastast 2005, nad on koos ära joonud mitu liitrit õlut ja ka veini, sõitnud samas autos, taksos ja tuuribussis, ööbinud kõrvuti hotellitubades nii Otepääl kui Vormsil ja isegi emmanud tervituseks. Ka mitmed siinkirjutajale lähedalseisvad isikud on jaganud lava Tomi Rahulaga viimase 20 aasta jooksul.