Mu ajakirjanikuna töötatud kahekümnesse aastasse on mahtunud palju unustamatuid inimesi. Kui mälu mind alt ei vea, siis arvan mäletavat nende kohtumiste energiaid. Mitte räägitud jutte, vaid tunnet, mida inimesed endast on jätnud. Siirust, hoolivust, austust, ka ärevust, ebakindlust, üleolekut.

Edasi lugemiseks või: