Kas olen õnnelik? Küsisin seda puhkuse esimesel hommikul, kui saatsin poega läbi linna kooli. Varavalges vanalinnas pikaldaselt jalutades märkasin stiilselt musta riietunud meest, kes kergetel põlvedel pigem heljus kui jalutas. Mulle tuli vastu maailmakuulus helilooja Arvo Pärt. Tuleb helge päev! – mõtlesin. Õhtu hakul sättisin end Georg Otsale pühendatud näituse avamisele. Istusin esimesse ritta, vanema daami kõrvale, sest kui oled hommikuhämaruses kohanud Pärti, tuleb õhtul püüda kinni Otsa tuntud laulude iga noot. Ürituse edenedes tõusis daam mu kõrval püsti. Iga lause tema suust oli mõttetihe ja meeldejääv. See imeline päev oli juhatanud mu istuma 92aastase dr Maret Purde, Georg Otsa lihase õe kõrvale, kes on siiani avalikkuse eest varju hoidnud. Naine, kelle olemasolust ma kuulnudki polnud, võttis mind oma kodus vastu kahel korral. Õnn on tõesti harv tunne ja seda erakordsust teie kõigiga nüüd jagangi.