Püüab vanusest mitte heituda

Tallinna abilinnapea ja ettevõtja Aivar Riisalu (59): "Saan tänavu 13. märtsil 60. Minu põhiline lubadus ongi seotud vanusega – et ma ei lase ennast sellest numbrist masendusse langeda. Teatavasti on ju 60 omamoodi maagiline piir, kus enamik inimesi hakkab pensioni ootama. Kui saame 40, tekib sisimas juba väike hirm, et peagi on elu läbi. Kui saame 50, ongi elu juba justkui läbi ja 60… see on nagu juba tappev iga. Kuna minu jaoks 60 kohe-kohe saabub, olen otsustanud, et ma ei lange sellest masendusse ja lähen elus sama rõõmsalt ja energiliselt edasi, nagu poleks midagi juhtunudki.

Tegelikult see on päris õudne märk, kahjuks. Olgem ausad, elu hakkab ju läbi saama. (Muigab.) Kui mingeid hädasid selles eas veel ei ole, on tore, aga need võivad ka alati tulla, ja just siis, kui oskad neid kõige vähem karta.

Kui midagi mainida tööalaselt, abilinnapeana, siis südamest loodan, et sel aastal õnnestub linnal alustada Paljas­saare filmilinnaku füüsilise ehitamisega. See on minu jaoks maamärk – siis on loodud Tallinnasse kõik eeldused, et ta saaks normaalseks filmipealinnaks. Projekt on valmis ja väga loodan, et saab kopa maasse lüüa."

Lubadused on ebavajalik stress

Blogija, suunamudija ja raadiohääl ­Brigitte Susanne Hunt (25): "Olen aru saanud, et endale suurte lubaduste andmine on ebavajalik stressor. Sõltumata sellest, kas on detsembri lõpp või jaanuari algus, iga päev peaks püüdma olla parem inimene – mida iganes see siis kellegi jaoks tähendab. Mina olen endaga juba piisavalt heas kohas, et ma ei näegi enda juures suurt vajadust midagi muuta.

Muide, olen praegu suusatamas – selles mõttes on tore, et uus aasta läks kohe pauguga lahti! Üle viieteistkümne aasta olen Nõmmel suuskadel, suusarajal noorema vennaga – üritan saada lumega üheks. Väga hästi välja ei tule, vasak jalg on mul veidi selline hädapätakas. Aga ma olen ju töötu, mul on aega sellega tegeleda. Igapäevaselt ma enam raadios ei ole, uus saade algab alles veebruaris. Mis see endast kujutab, seda ei oska veel öelda – ma ei ole suurel koosolekul veel käinud. Aga kindel on, et ta tuleb vinge ja lahe."

Ei lase end muuta tolerantseks

Kunagine laskesuusataja, praegune ettevõtja Even Tudeberg (57): "Olen liikunud lihtsuse maailma. Mul pole praegu näiteks ühtegi edevat kontot ega ametit. Tegelen rõõmu tootmisega lastele – noortele, 7–13aastastele laskesuusatajatele võistlussarja korraldamisega üle terve Eestimaa. See on lummavalt uimastav rõõm!

Luban, et kannan raudselt teatris ülikonda ja valget särki, teen naisele alati ukse lahti ning võtan Eesti Vabariigi aastapäeval pitsi riigiviina. Ei allu veidratele usulahkudele ega lase end kellelgi muuta tolerantseks."

Universumis juhtub kõik õigel ajal

Lauljatar Lea Dali Lion (46): "Soovin kogu aeg saada targemaks, paremaks ja osavamaks inimeseks. Asju, mis on mõtteis ja pooleli, on alati – raamatut ju tahaks kirjutada, uut maja ehitada (Lea müüs eelmise, talle liiga suureks jäänud maja Meriväljal maha – toim.), muusikat salvestada. Plaaditegemine on pikk protsess, selle valmimist on keeruline prognoosida, sest mõni lugu tuleb kohe, teine aga ­ei hakka kohe tööle, ajab sõrad vastu ja siis tuleb temaga veel tegeleda. Ja inimesed, keda tahaks kaasata – plaaditegemine sõltub ju ka neile sobivatest aegadest. Praegu on selles mõttes keerulised ajad.

Ma ei sea endale ühtegi piiri, et miski juhtub sel kuul või sel aastal – ja kas üldse sel aastal. Piirid ei sobitu minuga, olen juba selline vaba hing – mul sünnib kõik hetkes. Iga asi juhtubki maailmas, universumis täpselt õigel ajal. Usun, et minu plaat saab valmis ka selleks õigel ajal."

Rohkem meditatsiooni ja joogat

Ameerikas Floridas elav lauljatar Janne Saar-Dalton (34): "Aasta algus on minu jaoks alati aeg, kus panen kirja eesmärgid uueks aastaks. Sellel aastal otsustasin, et hakkan uuesti päevikut pidama ja rohkem märkmeid tegema. Viimased paar aastat olen enamiku mõtteid kirjutanud telefoni või arvutisse. Hiljuti avastasin enda jaoks uuesti selle, kui lahe on käsitsi kirjutada. Usun, et enda mõtete organiseerimine ja ülevaatamine on oluline ja hea vaimsele tervisele.

Kindlasti plaanin sellel aastal rohkem joogat teha ja mediteerida. Ühtlasi olen juba mõnda aega nii-öelda läbi sõrmede vaadanud oma suurele magusaarmastusele. Sellel aastal luban endale, et tarbin vähem suhkrut ja saia. Suureks õnneks leidsin siin Floridas prantsuse pagari, kes teeb väga maitsvat musta leiba."

Ajab veendunult oma asja edasi

Muusik ja laulja Erich Krieger (59): "Koroona on dikteerinud seda, et olen hakanud aega sihipärasemalt kasutama. Ma pole näiteks aastaid nii palju kitarrimängu harjutanud kui praegu. Olen seadnud endale eesmärgiks igapäevaselt kas või ainult pool tundi harjutada kitarril heliredeleid, teha näpuosavuse nimel musta tööd. Olen hakanud seadma endale ülesandeid, mille poole liikuda – mitte väga suuri, aga siiski.

Olen tähemärgilt Vähk ja lugesin enda kohta Edda Pauksoni horoskoobist, et saavutan sel aastal edu, kuna kannan endas oma sünnipärast diplomaatiat. (Muheleb.) Sel aastal olen väga diplomaatiline ja väga kaugele väga pikalt kedagi ei saada. Kuna mulle on alanud aasta ka juubeli aasta – saan 60 –, pean selle olukorra välja kannatama, olema hästi viisakas.

(Muheleb.) Olen mõelnud ka, et kümme aastat peaksin küll veel nooruslikumalt lavatööd vihtuma, et järgmised kümme juba vilju nautida – elama oma "Hullude naiste" ja "Sõbralaulu" peal edasi nii, et honorarid jooksevad. No mõni laul tuleb juurde vast ka. Sel aastal plaanin välja tulla ka uue materjaliga, mis pärineb meie hulgast lahkunud Peeter Randma sulest. Ta jättis endast maha seni avaldamata ilusa laulupärandi. Laulan selle sisse tema kui sõbra mälestuseks, aga omal moel. Leppisime selles kokku juba tema eluajal. Peeter ise seda ei teinud, sest ta kahtles, kas sellist muusikat on ikka vaja. See on, muide, ka üks oluline asi, mida on minul edasiminekuks vaja – ma ei ole hakanud oma asjas, selles asjas, mida teen, veel kahtlema. Ma tean, et seda on ikka veel jätkuvalt vaja.

See on ka just see, mida eelolevalt aastalt ja tulevikult üldiselt ootan – et minu ellu ei tekiks tunnet, mis paneks mu oma tegevuses kahtlema. Siis kaoks ka rõõm ja lust ja tekiks rutiin, kus sa midagi justkui lihtsalt veeretad oma elus edasi – aga mina ei taha veeretada, mina tahan teha!"

Aega lihtsalt ei ole

Muusik, ansambli Trad.Attack! laulja ja mänedžer Sandra Vabarna (35): "Väga lahe, et te nendel teemadel kirjutate ja inspireerite! Ma hetkel tõesti ei mahuta uusi asju enda jaanuarikuusse, kuna olen juba mitu projekti ette võtnud ja tahan nendes oma maksimumi anda."

Tegutseb vajaduspõhiselt ja sisetundest

Näitlejatar Marika Korolev (50): "Minu uusaastalubadus on see, et ei luba mitte midagi. Ei anna mingeid ilusaid tõotusi, sest suure tõenäosusega olen laisk ega viitsi suurt midagi oma elus muuta või õigemini pole ehk väga vajadustki. Ei luba olla parem ega halvem inimene, ei hakka rohkem trennis käima, ei hakka karsklaseks, ei luba suitsetamist maha jätta, kuna nagunii ei suitseta... Lihtsalt tegutsen ja toimetan vajaduspõhiselt ning teen seda, mida sisetunne õigeks peab.

Samas soovin kõigile inimestele 2021. aastal palju südantsoojendavaid hetki ja meeldivaid üllatusi, head tuju ning huumorimeelt."