Kunagine kursusekaaslane ja kolleeg, samuti hilisem edukas näitleja Zinaida Kirijenko rääkis pärast Ljudmila Gurtšenko surma: "Tal oli erakordselt kõrge enesehinnang. Üldjuhul löövad sellised elus läbi, sest allutavad endale teisi inimesi. Ljusja põhisoov oli teistest eristuda ja tõmmata endale tähelepanu, teha nii, et kõik vaataksid ainult teda. Olgu see klaverimäng, laulmine, anekdootide vestmine või teravad naljad sõbrannade arvel, see ei olnud tähtis. Tähtis oli see, et kõik kuulaksid-vaataksid teda!" Täielik tähelepanuvajadus, mida tänapäeval nimetatakse ka moodsamalt draamasõltuvuseks.