Kristiina Aigro leiab Publikuga vesteldes, et igal kunstil on oma aeg ja oma koht, kus seda imetleda. Eilset vabariigi aastapäeva etendust nimetab Aigro katastroofiks.

"See on kõigi eestlaste pidu, olenemata vanusest. Ma olen kindel, et mitte ainult meie kodus, vaid paljudes teistes kodudes üle Eestimaa on lapsi, kes kardavad. Kui 2aastane tütar karjub iga hetke tagant: "Emme kardan! Koll on... Emme ei taha, ei taha ..." Ja osa perest ei saa istuda kaetud laua taga ... Siis midagi on valesti."

Heinmets leiab, et eilne ôhtu oleks pidanud puudutama iga eestlase südant. "Mööda udust pimedat metsa jooksvad karjuvad noored, kellel käsikaamerad käes, seda ei olnud. Sellised filme tehakse filmikoolis igal aastal kümneid ja kümneid."

Aigro lisab, et Ene-Liis Semper on erakordne naine. "Tema kostüümid ja ideed rabavad alati jalust. Kuid see nõndanimetatud kontsert oli katastroof."