"Nutsin eelmisel nädalal päris palju, sest Jaak Joala suri ära. See oli mingi üleüldine lein, mingi ajastu kadumine, mis mind väga liigutas. Ja see oli ka südametunnistuse piin, mis, ma arvan, oli paljudel. Leidsin, et mul on põhjust nutta, ja nutsin kohe mitu päeva. Ja kuulasin Joala vanu laule," sõnas Simson, et kuiva silmaga ta armastatud muusikute lahkumist pealt vaadata ei suuda.

Kirgliku riiginaisena on ta silmad ja hing lekkinud ka poliitika pärast: "Siis, kui Aivar Riisalu ära läks. Ma võtsin seda isikliku kaotusena. Pärast nutmist on alati kergem. Naise jaoks on nutmine tema tugevus. Selle tõttu ei saa ma infarkti ega sure enne pensioniiga. Saan nuttes halva tunde endast välja. (Silmad lähevad veidi veekalkvele.) Täna lähevad mu silmad märjaks aga ilmselt värsketest läätsedest."