Kirsti sõnul oleks proua sunnitud ravimi tagastama, sest tema rahakotti oleks jäänud alles veel vaid paar krooni, kirjutab

“Mina sain teda õnneks aidata ja ma tean, et üks täiesti võõras vanaproua on vene kirikus kõikide heade soovidega mulle mõeldes küünla süüdanud.”

Timmeri arvates ei ole kerjamine ellujäämisviis, vaid nahaalsus.
“Kui inimesel on käed-jalad terved, siis ei anna ma raha. Tööd, mida teha, on küll ja küll ning tavaliselt nad leiva jaoks ei kerja ka.”

Näiteks annetas ta mälumängus osaledes võidetud 11 000 krooni kodutute loomade varjupaigale ja ka lastehaiglale teeb Kirsti paar korda aastas annetusi.