„Ma küll spekuleerin praegu, sest ei ole numbrit kokku löönud, kuid neid on umbes 50 tuuris,” lausus Kärmas. Ta lisas, et ükski ei ole anonüümne allikas, vajadusel saab nendega taas ühendust, ütles Kärmas.

„Väga elav reaktsioon loole näitab, et ilmselt on väga paljud naised ennast nendes lugudes ära tundnud,” märkis ta.

Kärmase sõnul on Mangi ohvrite seas eri elualade esindajaid, nii õpetajaid kui ka diplomaate. „Mang on vähemalt kolmkümmend aastat sedaviisi toimetanud. Kaebusi on tulnud isegi 1980ndate lõpust,” möönis Kärmas. Mehe sõnul joonistub lugudest sageli välja sarnane käitumismuster.

Kärmas nentis, et „Pealtnägija” meeskonnal õnnestus tähetargaga ühendust saada pelgalt ühel korral. „3. mai hommikul pärast meie viimast, 2. mail toimunud eksperimenti helistasin Mangi lauatelefonile,” alustas Kärmas, „meie vestlus kestis ligikaudu 13 minutit ja see nägi välja selline, et mina küsisin mitmes erinevas sõnastuses sama asja, millele tema kogu aeg eitavalt vastas.”

Küll aga oli Kärmase sõnul Mang telefonitoru otsas lakooniline, ent väga rahulik, millest Kärmas eeldas, et ilmselt ei ole see Mangil esimene kord sellisel teemal kellegagi vestelda. „Hiljem tuli ka välja, et talle on varem sarnase asjaga kraesse lennatud,” märkis Kärmas.

Telefonivestluses andis Kärmas Mangile küsimused ja palus mehel endaga ühendust võtta. Järgneval esmaspäeval helistas Kärmas aga ise uuesti Mangile. Sel korral ta kutsungile vastust ei saanud. „Sain kätte tema elukaaslase, kes aga toru hargile lõi. Siis oli ka selge, et ilmselt Mangil midagi sisukat rohkem öelda ei ole,” ütles Kärmas.

Kas "Pealtnägija" napsas "Kuuuurija" teema?

„Kuuuurija” saatejuht Katrin Lust ütles eile Publikule antud intervjuus, et ka tema on mitmeid kuid Mangi skandaaliga tegelenud. Lusti sõnul on tal väga hea meel, et antud teema avalikkuseni jõudis, kuid naise enda sõnul tundub talle justkui oleks „Pealtnägija” saadet tehes kiirustanud, sest Lust oli oma uurimistööga lõpusirgel.

“Mulle tuli täpselt nädal aega tagasi kummaline sõnum anonüümselt numbrilt, kus uuriti, kas olen lugu tegemas. Ma ei saa sinna midagi parata, et mulle tõesti tundub, et uurijaks oli keegi “Pealtnägija” toimetusest,” rääkis Lust.

„Kas see kõlab nagu meie käekiri?” küsis Kärmas. „Lühike vastuse on, et see on täielik jama,” lisas ta. Kärmas möönis, et Mangi ekstsessidest naistega on räägitud juba aastaid. „Iseküsimus oli, millal tuleb inimene, kes on nõus avalikult oma lugu jagama,” sõnas Kärmas ja märkis, et kõik lood algavad hetkest, mil on esimene n-ö kasutuskõlblik tunnistaja.

„Tagantjärele oleme kõik targad, aga Mangi lugu algas meie jaoks novembrikuus, kui toimetusega võttis ühendust Kaja, kellega me arutasime ja rääkisime, mismoodi ja kuhu edasi,” rääkis Kärmas, „Kajal oli ka sõbranna, kes hiljuti ebameeldiva intsidendi Mangiga läbi elas.”

Kärmase sõnul on sellise loo puhul, kus sihikul on niivõrd lugupeetud ja tuntud inimene, oluline hinnata panuseid. „Eks sellest olla varemgi veidi kirjutatud, kuid me teadsime, et ei saa sellele kergekäeliselt läheneda ja seetõttu tegime ka kaks eksperimenti,” selgitas Kärmas. Kaks eksperimenti tehti põhjusel, et olla kindlad, et see on Mangil korduv tegutsemisviis.

„Kes tegeles ja miks ei jõudnud varem selleni, see on selline akadeemiline arutelu. Väga sageli on lugusid, millega meie tegeleme ja mille teeb varem ära Eesti Ekspress, „Radar” või „Kuuuurija”. Sellisel juhul ei jäägi muud üle, kui teema kõrvale panna. See on osa meie tööst, siin ei olegi mitte midagi teha,” nentis Kärmas.