Oleg ja Andrei Vitjuk eestistasid oma nime 1980-ndate lõpus. Nad loobusid ukrainlasest isalt saadud Vitjuki nimest siis, kui nende lapsed kooli läksid, kirjutab LP. "Koolis narritakse ka perekonnanime tõttu ja Vitjuk pole eesti keeles heakõlaline," on Oleg Sõnajalg öelnud.

"Eks koolis lapsi ikka narriti ja mõtlesimegi siis, et vahetame nime ära. Narrimine ei tulenenud rahvuslikult pinnalt, vaid eelkõige nime kõlast."

Oleg Sõnajala sõnul on nimi inimese visiitkaart, eriti suheldes inimestega, kes sind et tunne. "Kui mul on teisele inimesele sõnum öelda, näiteks "olen eestlane" annab just nimi teate edasi."