Uurimus: millal tasub nõuda palka juurde?
Millest selline erinevus? „Töötajad küsivad väiksemat palgatõusu, sest nad kardavad, ülemus, arvab muidu, et teda kasutatakse hea tuju tõttu ära,“ ütles üks uurimuse autoritest professor Eduardo Andrade.
Andrade hakkas koos turundusprofessor Teck-Hua Ho’ga teemat uurima, kuna mehed ei jõudnud kokkuleppele, kas parim võimalus kõrgemat palka küsida on seotud ülemuse meeleoluga. Ho oli sellise arvamuse suhtes väga skeptiline, kuna tal tuli dekaanina tihti tegeleda palka juurde küsivate õppejõududega. „Ma soovisin tõestada, et ülemuse emotsioonid ei ole palgatõusuga seotud,“ lisas Ho.
Uuringus osales 122 katsealust, kes olid jaotatud kolme gruppi. Igale grupile näidati erinevat videot: esimesele õnneliku, teisele vihast ja kolmandale neutraalset. Katsealused pidid pärast video vaatamist seda hindama 10-palli skaalal.
Edasi pandi inimesed paari, kus üks pidi teisele tegema 10 dollari jagamise ettepaneku. Kui paariline oli ettepanekuga nõus, siis nad said raha, kui mitte, siis ei saanud kumbki raha. Hiljem öeldi rahajagamise ettepaneku tegijale, kas ettepaneku saaja oli vaadanud vihast või õnnelikku filmi.
„Märkasime, et küsija julgeb küsida suuremat summat, kui teab, et jagaja on just vaadanud õnnelikku filmi,“ ütles Ho. 70% katsealustest küsis 75% raha endale, kui teadis, et raha jagaja oli vaadanud just naljakat komöödiat. Pärast vihase filmi vaatamist julgesid inimesed küsida endale vaid 52% rahast.
Järgmises katsevoorus ütlesid professorid katsealustele, kes nägi õnnelikku filmi ja kes vihast videot. Tulemus oli paljuütlev. „Kui ettepaneku tegija teadis, et ettepaneku saaja teab, et ettepaneku tegija teab, et saaja vaatas just õnnelikku filmi, siis tegija ei küsinud palju raha,“ selgitas Ho.
