Aadria mere äärses Marche maakonnas, mitte kaugel rahvusvahelisest Ancona lennujaamast, on vähe turiste ja palju loodust. Monte Roberto nõlvadel on iga künkakese otsas ajahambast puretud oliivitalu. Kristiani (47) ja Veronica (40) valdustes siblivad naabrite juurest lendu läinud haned ja kanad. Keskpäeval on tallu kuulda külakiriku kell, mis iga veerandtunni järel aega teatab. Roosakas-kollaka maja seintelt on paarist kohast krohvi varisenud, mahakukkunud krohvist kasvab umbrohtu läbi, esiukse värv on pleekinud, aknaluugid natuke värskema värviga – ent südame teevad soojaks magamistoa aknast paistvad hõbedaselt helkivad sinakaslillade viljadega oliivipuud.Loe pikemalt juba Kroonika Edukate-erist Veronica ja Kristiani tegemistest nende teises kodus Itaalias.