„Loomulikult nõrgast, killustatud ja otsustusvõimetust Euroopa Parlamendist,“ vastab pealkirjas toodud küsimusele Toronto Ülikooli ajalooprofessor Andres Kasekamp.
Urmas Jaagant: Sellest valitsusest mingit „jõhkrat“ lahendust ei tule. Üksteisest ollakse liiga kaugel (121)
Praegusest valitsusest ei paista tulevat riigi rahaseisu parandamise otsuseid ei piisavateks kärbeteks ega maksutõusudeks. Ja isegi kui end kokku võetakse, siis ikka viimasel hetkel.
Matthias Kalev: kaks kümnendit on teinud Aivar Pohlakust mehe, kellesuguseid ta enne kritiseeris (31)
Aastatuhande alguses oli Aivar Pohlak marus. Ta põrkas kokku võimustruktuuriga, mis paistis kõigutamatu nagu Hiina müür. Pohlakule jäi ette Tallinna toonane linnapea Edgar Savisaar.
Kolme lapsevanema avalik kiri soosegaduse teemal: kväärideoloogide eesmärk on võtta meilt vanemlikud õigused (98)
Oleme viiekümnendates inimesed. Kõik me kolm oleme tütarde vanemad, kes varateismelisena teatasid täiesti ootamatult, et nad on tegelikult poisid. Mari-Liis Sepperi artiklis paistab meie arvates silma üks tüüpiline kväärideoloogide narratiiv: kujutlus, et lapsevanemad on laste suurimad vaenlased ja ...
Kõrgharidus oma senisel kujul ei tasu enam ära. Taas võib hästi töötada varasem õpipoiss-sell-meistri mudel (48)
Kõrgharidus oma senisel kujul ei tasu enam ära ei õppija ega ülikoolide jaoks. Selle muutmiseks võiks riik tasuta kõrghariduse asemel anda gümnaasiumilõpetajale lõpukingina ellu kaasa personaalse õpikonto.
Töötukassale kirjutab: Mihhail. 46. Töötu (161)
Ekspressi juhtkiriMilline võiks välja näha linnapeaametist maha hääletatud Mihhail Kõlvarti kõige ausam CV töötukassale? Võib-olla selline.
Kaur Maran: Ühiskonda koos hoidev liim on usaldus. Aga uhhuu-uskumuste üks oluline komponent on paranoia (80)
Filosoofias tähistatakse terminiga „usuhüpe“ uskumuste omaksvõtmist ilma mõistuspärase aluseta.
Lääne- ja Põhja-Euroopas on lihavõtted nagu teised jõulud, rahulik ja pikk aeg olla pere keskis. Sõidetakse maale, suusatama või puhkusele. Postsovetlikes riikide nii aga ei ole. Ka Eestis peaks olema esmaspäev, teine ülestõusmispüha vaba päev. Miks?
Küüditamised on ühed koletumad punavõimu kuriteod Eestis. Miks eestlaste seas on ikka veel neid, kel puudub tahe neid kannatusi mõista ja kes koguni kaitsevad küüditajaid avalikult, kirjutab Pekka Erelt.
Ajakirjandustudeng: Margus Tsahkna pole ainus, kes kasutab suunamudijaid ajakirjanikena ja varastab nii mu töö (50)
Poliitikud pöörduvad sisuloojate poole, sest viimased ei küsi ebamugavaid küsimusi nagu seda teevad ajakirjanikud. Sisuloojad teevad poliitikute eest valimiskampaania ära kiirelt ja efektiivselt.
Kerttu Jänese: lasteaias korjati pudrult ära moos. Kui kaugele me suhkru demoniseerimisega läheme? (24)
Ühes Harjumaa lasteaias korjati pudrult ära moos, peale lubati puistata seemneid. Hulk puutumata pudrutaldrikuid rändas pärast hommikusööki kööki ja lasteaiaõpetajad pidid pool päeva tegelema närviliste näljaste lapsukestega.
Eestis valitseb solvumiskultuur, mille tõttu on võrdlemisi kindel, et ühe arvamus, kes ja kus seda ka ei avalda, solvab kedagi teist.
Käpardlik juhtimine või survestamise peen kunst? Parmase ja Laaneti tüli on halb nii või teisiti (107)
Võimalik, et prokuratuuri juhtimises ei ole kõik viis pluss. Võib-olla saaks Andres Parmas olla parem peaprokurör. Aga see ei tähenda, et justiitsminister Kalle Laaneti tegevust ei peaks läbi valgustama.
Arst: aktiivsus-tähelepanuhäirega inimese raskusi ei võeta enam tõsiselt, sest „meil kõigil on natuke igapäevast ATHd“ (81)
Valju häälega pillatakse möödaminnes „Unustasin, olen ikka ATH küll“. See pole ju stigmatiseeriv, või kuidas? On ikka.
Maailmakirjanduse klassika ja Putini režiimi toetajad: Venemaal keelatud raamatute nimekiri tekitab segadust.
Delfi meedia uurivad ajakirjanikud on saanud enda valdusse Venemaa presidendi administratsioonist lekkinud dokumendid, mis annavad hea sissevaate diktatuuririigi köögipoolde.
Kui juhid väidavadki siiralt, et tahavad tagasisidet saada, siis inimloomuses on aktsepteerida vaid seda osa tagasisidest, mis sobitub meie kujutlusega iseendast.
Jaanuaris valmis Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudis uurimus Venemaal toimuvate võimalike arengute mõjust Eesti sisejulgeolekule. Venemaa arengutest lähtuv pingete kasv ei pruugi olla seotud üksnes otsese sõjalise ähvardusega.
EKSPRESSI ARHIIV | Väärkohtlemises süüdistatava Anna Levandi toitumissoovitused iluuisutajatele: toit peab olema peopesasuurune (77)
Endised õpilased ja lapsevanemad süüdistavad tuntud iluuisutreenerit Anna Levandit vaimses ja füüsilises väärkohtlemises. Taasavaldame sellega seoses 26. mail 2020 ilmunud artikli lisaloo.
Sõda Ukrainas on näidanud, et USA kõlavate lubaduste juures võib olla peenikeses kirjas klausleid. Me teame, mida USA meile on lubanud, aga suhtume me sellesse samamoodi nagu kümme aastat tagasi? Mina mitte.
Vahel tundub, et esoteerikuid on Eestis rohkem kui inimesi. Seekord sattus minu huviorbiiti Selgeltnägija Inga.
Uurivas artikliseerias „Idaveod“ anname ülevaate, kuidas Eesti kaudu käib jätkuvalt kibe äri Venemaa oligarhide, riigi ja ilmselt isegi sõjatööstusega.
Maksumuudatused on vesi kaupmeeste veskile. Kui klient ei taha tünga saada, tuleb olla ääretult tähelepanelik.
Maris Hellrand: mind ootas tumedate juustega pruunis ülikonnas tundmatu meesterahvas. Tegu oli KGB värbamiskatsega (108)
Maris Hellrand meenutab, kuidas 1989. aastal üritas KGB teda oma ridadesse värvata.
Läinud aastal oli korduvalt tunne nagu „Rehepapis“, kus mitu peatükki algas tõdemusega, et ilm oli läinud veelgi hullemaks. Majandussurutis pressis peale meil ja mujal, maailmas lõõmasid sõjad ning suure naaberriigi agressiivsed ambitsioonid pole kuhugi kadunud. Kuidas nendes oludes edasi minna?
Kritiseerida on hoopis turvalisem kui ise areenile astuda. Kriitilisus kui kaitse pärineb tihti väärtusetuse ehk „ma pole piisav“-tundest.
Kerttu Jänese: õpetajad nõuavad endale talumistasu. Käimas on õpetajaameti suurim diskrediteerimise kampaania (180)
Eestlaste streigikogemus võrreldes paljude teiste arenenud riikidega on napp. Seega pole imestada, et streigikommunikatsioon on lappama läinud ja kujunenud õpetajaameti suurimaks diskrediteerimise kampaaniaks.
William Koval on mees, kellest sai koroona ajal vastupanuliikumise juht. Aastal 2023 oli vabadusvõitleja elu sootuks teistsugune. Ei jõua ära oodata, mida ta oma jälgijatega uuel aastal jagab.
Argumenteeritakse, et Venemaa võib hingetõmmet kasutada relvastumiseks, kuid samamoodi tuleb hingetõmme kasuks Ukrainale. See on kas eneserahustus või silmakirjalikkus.