Sepo Seeman oma pojast Oskarist: näen temas ahnust, mis oli ka minus
Sellist vestlust, kus isa Sepo oleks usaldanud poeg Oskarile loomemurede saladusi või raiunud nurgelise kõneviisiga elu motot, pole Seemanide peres kuuldud.
Sepo Seeman lõpetas Tallinna Pedagoogilise Instituudi näitejuhi erialal 1993. aastal. Tema kursus on kooli legendaarseim – seal õppisid Kristjan Jõekalda, Madis Milling, Henrik Normann, Haide Männamäe ja paljud teised tuntud nimed. Kui Sepo poeg Oskar kaks aastat tagasi Toompea lavakoolist näitlejadiplomi kätte sai ja telesarja „Armastus“ peaosas avalikkuse ette astus, tõusid Sepo tuttavatel ja sõpradel kulmud üllatusest juuksepiirini. „Oskar on nagu noor Sepo!“ kiitsid tuttavad. Sepot paneb selline arvamus muigama.
„Oskariga läks nipa-napa. Ta jäi esialgu lavakas joonealuseks. Oli esimene, kes ei osutunud näitlejaõppesse valituks. Aga kuna üks tüdruk langes välja, avanes Oskarile võimalus. See, et ootamatult avaneb soovitud uks ja pakub uue võimaluse, tegi Oskari tänulikuks. Mulle tundub, et ta oskas seda hinnata ja pingutas rohkem,“ lisab Sepo.
Teatrisaalist või telekast poega jälgides ei tunne Sepo hirmu ega ärevust, vaid teatavat ettevaatlikkust. „Näen temas ahnust, mis oli ka minus. Kui vähegi saan, ütlen talle: hoia hobuseid! Olen nii palju asju ees ära teinud, et oskan soovitada: ei pea ahmama kõike, ei pea ruttama kuhugi, kõike ei pea tegema. Ei pea kiirustama. Keskendu sellele, mis kõige rohkem meeldib. Teatrist ei saa kunagi läbikäiguhoovi, kus loeks individuaalne otsus, et MINA hakkan nüüd näitlejaks. Teater on alati kollektiivne kunst, kus loeb, kui sõbralik ja hea inimene oled. Kui oled hakkamist täis, aidatakse sulanduda meeskonda, toetatakse paremalt ja vasemalt, aga seda ainult siis, kui ise oskad hästi ujuda,“ mõtiskleb Sepo.
