Kann sõnas Kroonikale antud intervjuus, et tegelikult teeb ta tööd vaid näpuotsaga ega võtnud kellegi ees ühtegi kohustust. Eda-Liis avaldas ka põhjused, miks ta pisikese beebi kõrvalt kiirelt töörütmi naasis.

„Esiteks, mulle ei meeldi muutuda kodus nii-öelda tolmulapiks. Hommikul ärkan, lapsed on kooli läinud, Haldo oma kontorisse. Kõigil on plaan, kõik kiirustavad kuhugi, neid hoiab vormis tegevus. Algul rõõmustasin - jess, olen kodus! Aga niisama olla ei osanud,“ lausus Kann ja lisas, et tundis tahet olla kodus kasulik - selleks hakkas ta majas suurpuhastust tegema. Naine pesi aknaid, tegi süüa ja küüris kõrgeid kapipealseid.

„Lapsed jõudsid vaevalt tuppa astuda, kui juba sättisin nende jopesid ja jalanõusid ritta. Mis te arvate, kas keegi märkas minu ponnistusi? Ei! See on ju loomulik, sest emme istub niikuinii kodus,“ sõnas telenägu.

„Teiseks, kodus istudes hakkasin elama kahe suurema lapse kukil: ajasin näpuga järge, kontrollisin, kas koolitööd on tehtud ja trenni õigel ajal mindud. Muutsin lapsi iga päevaga abitumaks, võttes neilt otsustamisõiguse ja võimaluse õppida ise oma eluga hakkama saada - vastutada. Täpselt samamoodi hakkaksin juhtima Haldo elu: nüüd maale, nüüd linna, miks sa pole kodus, kui praad on valmis jne. Kõige lõpuks võtaksin Haldolt isarolli ja tütardelt pisikese õe. Hoiaksin teda ainult endale, sest see on minu kohustus, aga teistel on oma elu. Ma ei taha sellist elu. Ma ei taha olla „tolmulapp“ ja võtta kõiki kohustusi enda kanda. Tahan elu, kus igaühel on oma roll. Et kõik saaks aru, mida tähendab koristamine, söögitegemine, lapsehoidmine ja tööl/koolis käimine selle kõrvalt,“ arvab Eda-Liis.

Jaga
Kommentaarid