Ansambli pikaaegse liikme Merle Lilje (65) sõnul sõudis Laine tol ajal edukuse laineharjal, tähistati 40 aasta lavajuubelit ning käidi mööda Eestit kontserttuuridel. Viieliikmeline ansambel oli nii tahtmist täis, et otsustati minna ka Eurovisioni lauluvõistlusele. Selleks aga oli vaja võistluseks sobivat uut pala. Laulu tellis helilooja Ivar Mustalt seega hoopis estraadiansambel Laine, kes kogunes stuudiosse koguni lugu salvestama. Laul pidi kõlama inglise keeles Maian Kärmase tekstile. Töö jäi siiski katki ning Ivar Must asus otsima uusi esitajaid.

Merle Lilje meenutab: „Meil oli tohutu energia ja fännid utsitasid meid kogu aeg osalema Eesti-sisesel konkursil, et minna Eurovisionile. Nõukaajal ei pääsenud ju Eurovisionile. Nii tuligi meil mõte tellida sõnad Maian Kärmaselt ja viis Ivar Mustalt. Mingi algne idee oli meil olemas. Ivariga me tegime tol ajal uut plaati ja ma pidin teda palju utsitama, et ta selle loo meile kirjutaks. Lõpuks, kui laul valmis oli ja meie stuudios valmis seda sisse laulma, tekkis Ivar Musta väitel stuudios tehniline rike. Kogu edasine ajalugu on kõigile teada. Eks esialgu oli meie üllatus suur. Tagantjärele oleme aga rõõmsad, et selline lugu meie ideest sündis ja Eestile võidu tõi. Eesmärk oli ju üllas. Läks, nagu läks.“