Gerd Kanter: harrastajad ei peaks kohe maratoni jooksma või Ironmani tegema. Hea enesetunne ei käi ekstreemspordiga käsikäes

Endine kettaheitja, olümpiavõitja ja maailmameister Gerd Kanter tunnistab, et ta oli tippsporti tehes väga enesekeskne. Pärast tippspordist lahkumist on Gerd püüdnud perele, sõpradele ja õpilastele rohkem pühenduda.

Gerd Kanter (44) võitis oma karjääri jooksul palju säravaid medaleid, millest kirkaimad on kindlasti 2007. aastal Jaapanis kergejõustiku MMil saadud kuldmedal ja 2008. aastal Pekingist ära toodud olümpiakuld, kuid uut maailmarekordit tal teha ei õnnestunud – natukene jäi puudu. Gerd ütleb, et ei põe selle pärast eriti. Ta usub, et peagi teevad kettaheiteringis suuri tegusid tema õpilased.

Gerd on abielus LHV pangas personaliarengu osakonna juhina töötava Liina Kanteriga (45) ja neil on poeg Kristjan (9). Gerd lahkus tippspordist 2018. aasta sügisel.

Intervjuus Kroonikale soovitas Kanter harrastussportlasele, et oluline pole, kui palju midagi teha, vaid kuidas teha. Pigem on hea alustada tagasihoidliku lihtsa plaaniga, millest tuleb üritada järjepidevalt kinni hoida.

„Mina ei vaimustu eesmärkidest, et kohe maratoni jooksma või Ironmani tegema minna. Liikumise või harrastusspordi eesmärk peaks ikkagi olema pigem hea enesetunne ja parem tervis – see ekstreemspordiga väga käsikäes ei käi. Pigem teha endale kindel plaan ja üritada sellest kinni hoida, olla järjepidev ja siis tasapisi mahtu kasvatada.

Kui alustada kohe väga raskest plaanist, millele on eelnenud mitte kõige tervislikum eluviis, näiteks suitsetamise ja muude meelemürkidega käsikäes, siis läheb kehal päris pikalt aega, et uue liikumisrütmiga harjuda. Seetõttu tasubki rahulikult minema hakata ja järjepidev süsteem on hästi tähtis. Oluline on, et paigas oleks ka treeningu ja puhkamise tasakaal. Kui me oleme magamata, kui meil on kõht tühi, siis tegelikult treeningust suurt kasu ei sünni. Ja teine oluline asi, et treeningrutiin jääks püsima, on see, et tuleks leida endale treeningkaaslane, olgu see siis näiteks abikaasa või mõni sõber. Väga tihti pole inimestel piisavalt iseloomu, et treeningutega üksinda alustada. Aga kui on treeningkaaslane või sõber, kellega koos trennis käia, siis on see ka kui sotsiaalne kogunemine, mille käigus saab trenni teha.“

Loe täispikka intervjuud Kroonikast.