Karl Madis ja tema noor elukaaslane Maris soovisid suhet alguses ka lähedaste eest saladuses hoida: põhjus oligi vanusevahes!
Ansambli Karavan liider, laulja ja muusik Karl Madis ja temast 38 aastat noorem kallim Maris Susi on praeguseks uues majas Ihasalus koos elanud juba poolteist aastat. Peres kasvab ka nende 8. augustil sündinud poeg Carl-Matheo.
Maris tõdes, et avastas Karli läbi muusika. „Kunagi sa bändiga kuskil esinesid ja me koos õe ja sõbrannaga kogemata sattusime sinna teid kuulama,“ rääkis Maris intervjuus Kroonika Kodu-erile ja vaatas Karlile otsa. „Pärast kontserti sattusime põgusalt juttu rääkima ja sestpeale jäime suhtlema. Mina selles mõttes Karavani ja Karli ikkagi juba ammu teadsin – olen Karavani jõululaulude saatel üles kasvanud. Aga miks just Karl? Lapsepõlves olin, jah, kuulnud Karavani jõululaule, aga kui me kontserdil, kus Karl esines, olime õega ära käinud, hakkasime tema muusikat rohkem kuulama.“
Maris lisas, et nad olid Karliga enne suhte algust juba mitmeid kordi kohtunud ja kirjavahetuses olnud. „Me alguses mõtlesime, et ei tule oma suhtega kunagi välja – et saamegi vahepeal lihtsalt salaja kokku. Et Karl ei räägi sellest oma lastele ja mina oma perele. (Muheleb.) Aga lõpuks vaatasime, et päris nii ikka ei saa – et siit tuleb midagi muud.“
Mis oli põhjuseks, et nad otsustasid oma suhet varjata? „Põhjus, miks me ei julgenud alguses oma suhtest oma lähedastele rääkida, oligi vanusevahes,“ vastas Maris.
Küsimusele, mis neid teineteises võlub ja paelub siiani, vastas Maris: „Pisikesi detaile on nii palju, mis töötavad. Mina alustaksin sellest, et Karl on ülimalt hooliv ja südamlik inimene. Ja nüüd, kui Tibu (Carl-Matheo - toim.) meie ellu tuli, ütlesin talle, et ma armastan teda veel tuhat korda rohkem! Näha seda, kuidas mees hoolitseb oma lapse eest, kuidas ta teda hoiab ja hellitab – see on ikka hoopis midagi muud.“
Karl ütles, et tema on kõiki oma lapsi niimoodi hoidnud, isegi siis, kui perekonda polnud: „Kui tekkis uus lootus teisele perekonnale, lõppes see ka siiski juba enne, kui mu üks poegi, Karl-Matthias sündis. Aga ütlesin pojale, et kuigi ma ei ela tema emaga koos, armastan teda oma lapsena ikkagi. Suhe Karl-Matthiasega on siiani ülimalt südamlik ja meil on Salla maakodus olnud väga toredaid aegu. Kui ta nüüd Inglismaale õppima läks, ütles ta mulle midagi väga liigutavat. Küsisin ta käest enne, et millest nad emaga tavaliselt räägivad. Ta ütles, et igapäevastest asjadest - et pane see selga, mine tee seda või toda asja. Ja siis poiss küsis: „Tead, miks ma tahtsin kõik see aeg sinuga maale tulla?“ Sellepärast, et tal oli minuga alati nii huvitav rääkida. Tõesti, me võtsime läbi kõik maailma asjad, ohud ja filosoofilised teemad, õpetasin teda ka malet mängima. Praegu teeb tema mulle juba males pähe, pean ikka väga pingutama, et teda võita.“