VIDEO | Märt Avandi ja Ott Sepp võtsid Eesti Laulu vaheklippides humoorikalt ette eestlaste kultuuri

Tänase Eesti Laulu poolfinaalis rõõmustasid vaatajaid näitlejad Märt Avandi ja Ott Sepp, kelle legendaarseid „Tujurikkuja“ nalju mäletavad pea kõik. Seekord viskasid nad nalja Eesti kultuuri ja eestlaste üle ning seda kõike läbi huumoriprisma lühifilmis „Tartu 24“.

Näitlejad Märt Avandi ja Ott Sepp jõudsid oma vaheklippide videotega ekraanile hääletuspauside ajal. Klippide režissöör on duoga ka varasemalt koostööd teinud René Vilbre. Nende humoorikas esinemine oli jagatud kolmeks osaks, mis žanri poolest oli ajalooline draama.

Esimeses osas oli näha Oti pisut räsitud puidust hurtsikut, mille korsten tossas ja mille peremees maja ees seisis, ümber tühermaa. Taustal kõlas Siiri Sisaski legendaarne laul „Mis maa see on?“. Ott paistis asukoha üle ülimalt rahul olevat ja naeratas klipi alguses rõõmsalt.

Ühel hetkel märkas ta mööda lumist põldu enda poole kõndivat Märti ja tõmbas kulmu kortsu. Põrnitseva pilguga saatis ta enda poole kõndivat meest, kes kiitis mõnusat kohta ja päris, mis antud paiga nimi on. „Tartu,“ vastas pahur Ott ja Märt kordas paiga nime mitu korda. Rõõmsa olekuga külalist vaatas Ott ikka tõrksa ja nukra pilguga.

„Mis siin Tartus ka huvitavat on?“ küsis elevil Märt kaaslase olekust end häirimata lastes. Ott kehitas küsimuse peale õlgu. „Midagi. Jõgi on siin kuskil, aga seda ei ole näha praegu,“ ütles ta ning Märt jäi vaikides ümbrust uurima. Ott otsustas tuppa minna, kuid Märt oli kohast lummatud. „Milline melu,“ kiitis ta.

Teises osas oli tegevustik liikunud tuppa ning pahur Ott tegeles kohendas seal küdevat ahju. Märt saagis aga samal ajal väljas oma maja ehitamise tarbeks lauajuppe ning oli oma kodu juba püsti saanud. Ott tuli uudistama, mida naaber teeb ja kui sai teada, et Märt soovis temast üle tänava kolida, ei olnud ta sellega rahul. „Mida? Ei! Miks?“ esitas Ott naabrile küsimusi. „No siin on sellist mõnusat vaimsust,“ sõnas saagimisest väsinud Märt ja jätkas tegevusega. Ott läks seepeale tagasi tuppa ja jätkas ahjuga askeldamisega.

Mõne aja pärast õue saabudes avastas ta, et Märt oli ehitanud lumise põllu peale uue maja - tegemist oli Südalinna Kultuurikeskusega ehk SÜKUga. „Sellest saab meie kultuuri häll!“ keksis elevil Märt ühe koha peal ja oli maja üle äärmiselt õnnelik, kuigi seal sees oli vaid üks lumememm. Ott läks selle uudise peale tuppa tagasi.

Kolmandas osas jätkas pisut pahur Ott ahju kütmist, kuid võttis hetke mõttepausiks, mida segasid aga võõrad hääled õuest. Seda kuuldes tormas pahane Ott õue ja nõudis Märdilt aru, mis toimub.

„Head uudised! Tartu valiti 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks!“ hõiskas Märt, mille peale Ott uuris, et kuidas selline asi võimalik on. „Euroopas ongi umbes kaks linna - Rooma ja Korinthos. Ja nendest on kõikidel juba...,“ sõnas Märt ja viitas, et inimestel on nendest linnadest tüdimus. „Nii, et hakka kiiresti-kiiresti mingit kultuuri tootma - me ei taha ju häbisse jääda,“ meelitas Märt oma ahastuses naabrimeest.

Tuppa tagasi jõudes hakkas Ott laamendama ja lõhkus ära kandle, mille põrandale viskas. Pärast natukest aega kosumist ja nukrusega võitlemist kiikas ta õue, kus nägi SÜKU ees meeletult pikka järjekorda. Majas toimus aga tõeline kultuuridevaheline pidu - muusika mängis, inimesed keerutasid hoogsalt tantsu ja kõlas mitmekultuuriline muusika.

Ott paistis toimunust segaduses ja pettunud olevat ning lükkas oma majakese kokku, et paigaga side kaotada. Pidu SÜKUs aga jätkus suure hooga. Muserdatud Ott võttis oma kompsud ja asus kultuuri eest põgenedes mööda põldu Tartust lahkuma. Lõpumonoloogis tõdes Jaan Rekkori pealeloetud hääl, et tartlased on visa rahvas, kuid neil on kange vaenlane - kultuur. „Ta tuleb ilma kutsumata. Võtab üle meie linnad, meie kodud, meie pargid ja hinged,“ ütles ta ja soovitas mujalt kandi rahval kurnatud põgeneva tartlase enda ulu alla võtta.

Vaata Märt Avandi ja Ott Sepa lühifilmi „Tartu 24“ lisatud videost.