„Läksin tunkedes vestlusele, järgmisel päeval olin klassi ees eesti keele ja kirjanduse õpetajana,“ meenutab maaelu elav Murutar, kuidas temast pandeemia ajal õpetaja sai.

„Esimesel aastal andsin endast liiga palju energiat ära, sõitsin koolist koju täiesti minestanult!“ lausub Murutar. Tema õpilased on vanuses 16–60 ja nende seas on neidki, kes tulnud õppima ehitajaks, kokaks, IT-inimeseks, mehaanikuks, aga ka täiskasvanute gümnaasiumi õppurid.

„Ma pole veel täiskasvanuks saanud, järelikult ei lähe nii peagi pensile,“ arvab viie lapse ema Murutar, kel vanust 57 aastat.

2021. aastal lahutas Murutar enda neljanda abielu, mis oli sõlmitud koos Altveski vesiveski peremehe Robert Borodiniga. Seejärel kolis Kati koos noorima tütre Maria Indiraga elama merekonteinerisse. Septembrist 2022 on Kati perekonnanimi taas Murutar.

„Meie viis aastat kestnud liit Robertiga nägi välja igal aastal erinev. Kaks esimest aastat elasime Soonel minu juures ja Altveskil pidasime kultuurikeskust. Siis oli ühtemoodi. Siis läks mees vahepeal jälle Uganda mägedesse ja mina kolisin Altveski peahoonesse. Haldasin seal kultuurikeskust ja kodu. See oli kaks ühes variant, mis hiljem kohe üldse ei töötanud. Pandeemia pärast ei pääsenud Robert enam Ugandasse, kus ta enne minuga tutvumist kümme aastat elas ja kus ta vahetevahel ikka käis,“ rääkis toona Murutar Kroonikale.