ATH-diagnoos, supervõimed ja ühiskonna vastutus. Kuidas telesaade „Kolmekas“ jättis kahe silma vahele olulise diskussiooni
(28)
Möödunud reedel eetrisse läinud telesaade „Kolmekas“ pälvis suurt tähelepanu, kuid mitte heas mõttes. Saates, kus selle üks juhte Andres Puusepp võttis otse kaamera ees ainult ATH-diagnoosiga inimestele mõeldud retseptiravimit, käsitleti delikaatset teemat nii ebatäpselt ja pisendavalt, et see tekitas suurt pettumust aktiivsus- ja tähelepanuhäire kogukonnas, mille osaline 2022. aastast isegi olen.
Selliseid hetki ei tohiks alahinnata. Olgu see eksperiment või meelelahutuslik formaat, vaimse tervise teemade käsitlemine vajab sügavust ja vastutustundlikkust, nagu seda teevad ETV saated „TeadusEST“ ja „Selge pilt“ ning Kanal 2 uus saade „Kupli all“. „Kolmekas“ kõlama jäänud narratiiv, et ATH on „moehaigus“, on kõike muud kui informatiivne või toetav. ATH nagu paljud teised neuroloogilised ja psühhiaatrilised seisundid on keeruline ja vajab nüansirikast arutelu, mitte lihtsustamist või eksperimentaalseid katseid, mis kahjustavad häire tõsiseltvõetavust. Saates rääkis ATHst küll tippkokk Orm Oja, kuid neurotüüpilisel inimesel on keeruline kahe minuti põhjal tema kogemusest aru saada, kui saatejuhid ise on meeleolus „peaks ühe hea lõbusa nalja siin maha ravimiga, mis sisaldab amfetamiinisoolasid“.
