LUGEJAKIRI: Solvunud fänn Sandra kontserdist: ma ei mäletagi, millal nii šokis ja pettunud olin, kui seal lava ees, kui seda purjus prouat nägin
2. augusti õhtul esines Pärnu Vallikäärus paljude 80ndate muusika austajate rõõmuks omaaegne megastaar Sandra, esitades oma kuulsaid hitte "Maria Magdalena", "In The Heat Of The Night", "Everlasting Love" jt. Paar päeva kogemust "seedinud", otsustas üks kontserdikülastaja Delfile oma kontserdiarvustuse saata, avaldades nördimust oma kauaoodatud ning saamata jäänud elamuse üle.
"Lehitsen juba mitmendat päeva erinevaid meedia väljaandeid ja mitte ühtki artiklit möödunud nädalavahetuse nö suursündmusest ehk Sandra esinemisest Pärnu Vallikäärus. Mitte, et ma ise poleks käinud ja sooviks lihtsalt uudishimust lugeda, vaid pigem sooviks teada, kas ainult mina ja mu tutvusringkond on pettunud või leidub veel selliseid. Peo algus oli paljutõotav, 2Quick Start oli hea ning rahvast kogunes järjest juurde, kuid siis ilmnes esimene probleem. Ükskõik, millise õlletelgi järjekorras seisid, alla poole tunni ei saanud kuskil märjukest kätte. Kui juhtusid veel esinejate vahel järjekorda, siis karju lihtsalt appi... Kui aga ükskord saabus kauaoodatud megastaar, siis sai kogu üritus jubeda meki. Juba peale esimest lugu kadusime suurte fännidena lava eest, sest nii piinlik oli ja silmanurgast nägin neid äravajuvaid nägusid veelgi. Ma ei mäletagi, millal nii šokis ja pettunud olin, kui seal lava ees, kui seda purjus prouat nägin. Õnnelikud on need inimesed, kes polnud kulutanud piletile sentigi, istusid teiselpool Vallikääru piknikutekil oma jookidega ega näinud ka, mis laval toimub. See oli lihtsalt kohutav, Sandra ei laulnud otse ega suutnud vahest õigel hetkel isegi mikrofoni sõnu maigutada. Võimalik, et proua ongi aastatega palju juurde võtnud ja näebki selline šokeeriv välja, aga kui panna kogu tolle õhtu pilt kokku, siis oleks justkui lavale tõmmatud näost paistes tänavajoodik, kelle ülesandeks šõu kuidagimoodi ära teha. Ja justkui kontrasti väljatoomiseks jooksid taustal vanad muusikavideod, kus Sandra oligi sõna otseses mõttes kaunis megastaar... Jah, bändi kohta ei saa midagi paha öelda, nemad tegid oma tööd hästi ja kidramees püüdis teinekord pilku oma soleerimisega. Aga see oli ka kõik, mida vaadata. Üks mu tuttavatest kannatas lava ees lõpuni ja märkis, et viimased paar laulu tulid staaril juba vähe selgema olemisega välja, aga tema pandaks higistatud silmad ajasid südame pahaks, seega lõputu õudus lõpuni. Tunnen end isiklikult solvatuna ja ka eestlasena solvatuna, kas tõesti oleme nii väike ja mõttetu rahvas, et mitte tulla meie ette kaine ja väärikana? Olgu hääl roostes, aga laula otse ja kui ei suuda, siis kas üldse on vaja enam lavale ronida? Ka korraldaja võiks süveneda, kas artist on veel vormis ja võimeline šõud andma või mis seisus ta reaalselt lavale läheb. Asi pole rahas, vaid nagu alati, põhimõttes, sellist fännide šokeerimast pole vaja korraldada. Olen aastaid Sandrat kuulanud ja suure fännina ootasin esimest live'i väga, aga pean nördimusega tõdema, et parem oleks, kui seda nägemist polekski juhtunud," kirjutas Delfile kirja lugeja Olvi.