Edwards lahkus 1. veebruaril hotellist Londonis ning suundus oma kodu poole Walesis. Järgneva kahe nädala jooksul ei võtnud ta ühendust ei oma pere ega bändikaaslastega. Mõni nädal pärast kadumist leiti ta auto mahajäetuna, kuid meest ennast mitte. Mees kuulutati surnuks aastal 2008.

“Me ei otsi mingit lõpetust, me teame, et seda ei pruugi kunagi tulla. See on psühholoogiline klišee. Hoiame talle alati kohta laval,” sõnab bändi bassist Nicky Wire.

Edwards oli tark, intensiivne ning nägi suurepärane välja, kuid kaldus ennasthävitava elustiili poole ning seda eriti pärast bändi mänedžeri surma aastal 1993. Järgneval aastal toimunud reis Taisse lõppes sellega, et mees lõikas end laval ning üritas ka enesetappu.

Wire meenutab, et sõbra kadumine oli väga raske aeg: “Me olime 23-24 aastased, me polnud absoluutselt valmis millegi sellisega tegelema." Bänd jätkas edukalt triona ning on tänaseks päevaks välja andnud 12 albumit. Mälestus Edwardsist aga elab edasi, temast on kirjutatud raamatuid ning tehtud mitu dokumentaalfilmi.

Juba 18. aprillil esineb Nordea Kontserdimajas briti kultusbänd Manic Street Preachers. Pileteid nii iste- kui ka seisukohtadele saab osta Piletilevis.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena