"Ma mõtlen isale sageli, aga mitte kunagi kurvas võtmes, vaid mõtlen, et mul on hea meel, et mul selline isa oli," sõnas Richard-Erik Järvi saatejuht Anu Välbale. "Ta oli mulle sõber, kellega ma sain sellistest asjadest rääkida, millest ma isegi oma sõpradega ei räägi."

Richard-Erik pajatas ka, et tema lastetuba oli väga nõudlik. Isa Raivo õpetas talle lausa britilikku härrasmehelikkust, olema äärmiselt viisakas ja väljapeetud.

Kunstiannet Richard-Erik omasõnul isalt ei pärinud. Isa küll küsis poja koolitundides tehtud joonistusi näha ja ütles, et neis on potentsiaali, ent poeg ise endas erilist andekust ei näinud.

"Minu kõige lemmikumad asjad olid meie suusareisid," meenutas Richard-Erik, kes käis isaga paljudes riikides lund nautimas. "Me igal aastal käisime ja need olid hästi kambajõmmi-tegemised, mis mulle meeldisid"

Olgugi, et Raivo oli pojale kindlameelne isa, ei tundnud poeg kordagi, et talle ülekohut oleks tehtud. "Me ei tõstnud kunagi häält teineteise peale, ta suutis mulle rahulikult kõik selgeks teha."

Vaata intervjuud Menust:

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena