30. septembril 119 aastat tagasi sündis Tartu lähistel Luunjas noormees, kes muutis maailma ajalugu. Läbi kummaliste seikluste sai temast üks Natsi-Saksamaa telgitaguseid niiditõmbajaid, hall kardinal, kellest sõltus täielikult üks riigi võimsamaid ja kardetumaid mehi, Hitleri parem käsi, SS-i juht Heinrich Himmler. Ja ometigi kasutas Felix Kersten oma salapärast võimu hoopis teisel eesmärgil: et päästa inimesi oma kurjade isandate küüsist.

Kui lüüa kokku kõik need, kes tänu Kersteni vahelesegamisele kindlast surmast pääsesid, saame lausa uskumatud numbrid: nimeliselt on teada 63 000 inimest. Kaudselt oli Kersten abiks 800 000 inimese päästmisel; veelgi kaudsemalt aga võib sinna lisada veel seitsme miljoni hollandlase elu, keda Kersteni vahelesegamine päästis itta deporteerimisest.

Oskar Schindler päästis sõja ajal 1200 juudi elu, ja tema on ülemaailmselt tunnustatud kangelane,“ ütleb projekti idee autor Mart Sander, kel on samal teemal kavas teha dokumentaalfilm. „Felix Kersteni nimi aga on peaaegu tundmatu. Ja ometi peaks see mees olema Eesti trumpäss.“

Kerstenist on Heldur Jõgisoo sulest 2009. aastal eesti keeles ilmunud küll raamat "Himmleri ihuarst Tartust", kuid laiem üldsus mehe nime ei tea. Rohkem teatakse, et Hitleri ideoloogiajuht, rassiteooria väljatöötaja Alfred Rosenberg oli samuti pärit Eestist. Kuid kui Rosenberg poodi pärast sõda kui sõjakurjategija, siis Felix Kersten, Himmleri ihuarst, oli mitmel korral koguni Nobeli rahupreemia kandidaat. Auhinda talle iialgi aga ei antudki – põhjustest räägib ka tänane "Pealtnägija".

Dokumentaalprojektis võtavad sõna nii Kersteni täna Rootsis elav poeg kui kohalikud ajaloolased. „Loodan, et Felix Kersten leiab peagi oma väljateenitud koha Eesti ajaloo suurte kangelaste hulgas – neid on meil kahetsusväärselt vähe,“ lisab Sander.

„Pealtnägija“ on ETV eetris täna kell 20.00.

Vaata ka Felix Kersteni teemalist dokfilmi:

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena