10 filmidesse jäänud piinlikku viga, mida sa kindlasti ei märganud

Filmide puhul on vead tihtipeale sihilikud ning režissööride poolt meelega sisse jäetud. Need 10 viga tulenevad pigem lohakusest ja teadmatusest, kuid jäävad siiski suurema osa vaatajate jaoks märkamatuks, sest vajavad eelteadmisi ja oskust märgata pisidetaile.

1. "Jurassic Park", 1993

1993. aasta filmis "Jurassic Parki" selgitatakse dinosauruste DNA leidmist järgnevalt: kaevandusest avastati puuvaiku kinni jäänud moskiito, mis oli juhuslikult imenud enne surma ka dinosauruste verd. Filmis näidatud moskiito on aga isane, mis tähendab, et ta ei ime verd, vaid nektarit.

Moskiitode emased imevad verd, sest see on munade valmimiseks hädavajalik. Kõik moskiitolaste liikide emased on vereimejad. Isased toituvad hoopis nektarist. Muidugi võib järeldada, et see on miski, mida ühe filmi puhul keegi tähele ei pane, aga tõele otsa vaadates poleks Jurassic Parki looja Dr. Hammond mitte kuidagi saanud just sellelt moskiitolt dinosauruste verd. Õnneks ei pannud seda keegi tähele, veri sai võetud ja pärast nelja filmi ilmub "Jurassic World 2" juba 2018. aastal.

2. "Raev" ("Fury", 2014)

Režissöör David Ayeri eelmine film enne väga vastuolulist ja edukat koomiksifilmi "Suitsiidisalk" oli Teise maailmasõja viimastel päevadel aset leidnud "Raev". Filmi ühes stseenis mainivad sõdurid Tic Taci, kuigi neid hakati tootma alles 1960. aastal. Film leiab aset 1945. aastal.

3. "Godzilla", 2014

"Godzilla" seeria seni uusimas filmis hävitab nimitegelane ühes väga vaatemängulist purustustööd täis stseenis Golden Gate'i silla peamised kaablid. Sild oleks pidanud kohe kokku vajuma, sest ainult kaablid hoiavadki seda üleval, kuid filmis jäi see siiski püsima. 2014. aasta "Godzilla" pole seeria uusim film, sest Jaapanis linastus juulis täiesti uus osa ning Hollywoodil on plaanis ka Kong vs Godzilla film.

4. "Vabastatud Django" ("Django Unchained", 2013)

Quentin Tarantino suurepärane "Vabastatud Django" võitis Oscarid parima originaalstsenaariumi ja kõrvalosatäitja eest (Christoph Waltz), kuid kui stsenaariumite puhul ajaks keegi näpuga järge ja kontrolliks iga ajaloolist fakti, siis märkaksid nad kohe, et Kleopatra klubi stseenides paistis silma ka Nefertiti büst, kuigi see avastati alles 1912. aastal ja film leiab aset 1858. aastal.

5. "Teismelised ninjakilpkonnad" ("Teenage Mutant Ninja Turtles", 2014)

"Teismelised ninjakilpkonnad" pole kindlasti film, mis peaks olema tõepärane, kuid üks viga paistis siiski silma. See oleks jäänud kahe silma vahele, kui pilti poleks korduvalt kasutatud filmi reklaamikampaanias. Stseenis, kus peategelane April (Megan Fox) meenutab, kuidas ta tungis sisse ebaseaduslikke eksperimente läbi viivasse laborisse, on tema fotokaameral bluetoothi sümbol. Stseen leiab aset 1999. aastal, kuid bluetooth polnud sel ajal veel fotokaamerate jaoks saadaval.

6. "Tagasi tulevikku" ("Back to the Future", 1985)

"Tagasi tulevikku" filmiseeria avaosa ikooniline stseen on kindlasti kõigil meeles. Marty (Michael J. Fox) esitas Chuck Berry klassikalise loo "Johnny B. Goode". Stseen töötas suurepäraselt, sest filmi ajas rändamise temaatikat silmas pidades ilmus pala alles 1958. aastal ning Marty publiku jaoks oli see rokilugu midagi tõeliselt erakordset. Ajaga mängimisel tekivad aga probleemid ja üheks nendeks on kindlasti see, et Marty kasutab loo esitamiseks 1959. aasta ES-345 kitarri, kuigi stseen leiab aset aastal 1955.

7. "Pikslid" ("Pixels", 2015)

Kriitikud väitsid filmi linastumise ajal, et suurim viga oli palgata peaossa Adam Sandler, aga kui sellest mööda vaadata, siis peab siiski välja tooma ühe lihtsa tõe: pikslid on kahedimensionaalsed ja vokslid kolmedimensionaalsed, voksel on 3D element, piksel on osa 2D pildist. Arusaadavatel põhjustel kujutatakse filmis ja algupärases lühifilmis tegelasi 2D asemel hoopis 3D-s, aga filmi nimi oleks pidanud siis olema "Vokslid".

8. "Ameerika snaiper" ("American Sniper", 2015")

Clint Eastwood film "Amerika snaiper" rääkis vastuolulisest sõjakangelasest Chris Kyle. Tegemist on tõsise draamaga, kuid see kõik tundus ühes stseenis tühine ja ebausutav, sest peategelane hoidis käes beebit, mis oli ilmselgelt nukk.

9. "Gravitatsioon" ("Gravity", 2013)

Alfonso Cuaróni "Gravitatsiooni" peetakse kosmose kujutamise poolest väga realistlikuks ulmefilmiks, mida ei saagi otseselt ulmefilmiks nimetada, sest selles oli lihtsalt liiga vähe ulmet. Nii ambitsioonika filmi puhul on faktiliste vigade rohkus mõistetav, kuid kõige silmapaistavamad olid Sandra Bullocki juuksed, mis oleksid pidanud gravitatsiooni puudumisel tema peas kogu aeg vabalt liikuma. Siia võib lisada ka stseeni, kus näeme Bullockit pisaraid valamas - gravitatsiooni puudumisel ei hõljuks pisarad niisama minema, vaid need voolaksid tema silmanurka.

10. "Sipelgamees" ("Ant-Man", 2015)

Sipelgameest tutvustav film oli humoorikas, fantaasiarikas ja erines paljudest teistest superkangelasefilmidest. Paul Ruddi kehastuses nägime Scott Langi ka "Kapten Ameerika: Kodusõjas". Sipelgamees võib ennast muuta sipelga suuruseks ning see annab talle võimaluse näha maailma hoopis teisest vaatevinklist. Kui Scott muutub filmis lausa aatomist väiksemaks, siis näeme teda liikumas läbi molekuli, mida kujutatakse visuaalselt Rutherfordi mudeli järgi, kuigi praegu peetakse Bohri mudelit molekuli kujutamisel palju täpsemaks.

Loe lisaks:
12 filmiviga, mida keegi ei märganud.
10 väljakannatamatut filmi, mis panid inimesed kinost lahkuma.
10 suurepärast filmi, mida kriitikud alguses vihkasid.
10 režissööri, kes surid oma filmide võtete ajal.