Telesaates "Kolmeraudne" rääkis Padar, et oma lapsele ta kindlasti samasugust elu ei soovi. "Kindel ei. Ma ei kahtle selles, et minu laps on kindlasti kõige andekam maailmas, hobina, miks mitte, aga ma leian ikkagi, et on olemas mõistlikumaid ameteid."

Muusik ei too küll välja vigu, mida ta lapsel vältida soovitab, kuid teab täpselt, mida laps oma vigadega tegema peaks. "Nagu ma ise, võtta oma sigadust või kogemust õppetunnina, et jõuda siia, kus ma praegu olen. Ma pole seda teekonda küll mitte koguaeg nautinud, aga ma naudin seda, kus ma olen, ma arvan, et laps peaks samamoodi selle läbi tegema."

Oma 20 lava-aasta kõige suuremaks saavutuseks ei pea Padar sugugi mitte Eurovisioni võitu. "Ma tegelikult pean oma suurteks saavutusteks kõiki neid kollektiive, kus on olnud õnne osaleda või täitsa ise luua. On see siis Speed Free või The Sun või pikaaegne Emil Rutiku lavapartner Compromise Blue või ka oma Blues Band, millega praegu mängime. Ma arvan, et see muusika ise ja see areng, mis toimub, ja võimalus kirjutada teiste muusikutega koos muusikat. See on ka minu jaoks tulnud viimastel aastatel. Siiani pusisin nii teksti kui meloodia üksi."

Olulise tähtpäeva täitumist tähistab Padar erikontsertidega, millest esimesed toimuvad juba mais. Üritustel mängitakse erinevaid lugusid varem nimetatud bändide repertuaarist. Samuti on kaasas Kaire Vilgats ja Dagmar Oja, keda Padar telesaate "Kaks takti ette" finaalis oma kaheks suurimaks konkurendiks pidas.

Kuigi võiks arvata, et noorena unistas muusik just sellisest rokkstaari elust, mis tal praegu on, siis tegelikult olid Padari unistused palju tagasihoidlikumad. "Minu unistus oli olla bändimees ja pigem mingi taustajõud. Ma oleks hea meelega ennast näinud hoopis taustalauljanaga ja akustilise kidraga."