Kui uurida, kas Maire lasti lahti või ta lahkus ise, vastab ta järgmiselt: "Olin nõus kohe ära minema, kui sain aru, et ma ei suuda täita mulle seatud ootusi. Sellisel juhul ei tasu ju mingil juhul kümne küünega töökohast kinni hoida. Kadastikuga me isegi ei näinud teineteist – tema oli Tartus, mina Tallinnas, meie lahkumisvestlus toimus telefoni teel. Ma ei ole pärast seda Kadastikuga enam kunagi rääkinud. Mis põhjusel peaksin?"

Ta tunnistab: "Ütleme ausalt, ega Mart Kadastikul ei ole õrn ja emotsionaalne, kõrva paitav hääl. Kui tema tahab metalselt öelda, siis ta ka ütleb. Aga minul läheb see läbi selgroo ja pisarad on kohe järel.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena