EKAst väidetavalt ebaseaduslikult vallandatud töötaja jurist nõustus vastaspoolega
Kroonika avaldas loo 2019. aasta lõpus Eesti kunstiakadeemiast vallandatud, kuid õigluse nimel siiamaani võitleva Egle Veskist. Tuleb välja, et tema enda juristid töövaidluskomisjonis olid vallandamise põhjustega nõus.
Egle Vesk ei olnud vallandamisega rahul ja kaebas otsuse töövaidluskomisjoni. Ta kaotas. Kuna Vesk ei saanud enda soovitud tulemust, siis kaebas ta komisjoni otsuse edasi kohtusse, mille eelistung toimub 20. aprillil 2021. Ja ega Veski kriitikast pääse ka jurist, kes teda komisjonis esindas.
“Töövaidluskomisjonis kaitses mind ebapädev “Jurist aitab” nime all tuntud Hugo OÜ töötaja. Minu kaitsja unustas saata väga suure hulga dokumente osapooltele õigel ajal. Mul polnud ühtegi tõendit, millele toetuda, v.a ekraanitõmmis töökuulutusest samale ametipostile avaldatud CV.ee portaalis. Ma tegin isegi oma kaitsja kohta kaebuse ja seda ei võetud tõsiselt,” leidis Vesk. Ajakirjanikuga suheldes tunnistas Vesk ise, et muidu on tegu hea juristiga, aga tema kogemus on teistsugune.
Kroonika võttis ühendust Hugo Legal õigusbürooga, kelle jurist Katrin Martis Veskit töövaidluskomisjonis esindas. Hugo Legal pressiesindaja Merily Allak selgitas selle juhtumi puhul büroo seisukohti. “Tööandja ütles töölepingu üles katseajal (töötaja jõudis töötada vaid kaks kuud), teavitas töötajat ning põhjendas ülesütlemist, mille kohaselt lõpetas lepingu. Meie jurist Katrin Martis rõhutas korduvalt kliendile, et klient ei võida antud vaidlust. Klient aga kinnitas, et soovib siiski esitada avaldust TVK-sse, seda ka tehti. Vastaspool pakkus kompromissi, kompromissist aga keeldus klient kategooriliselt,” tõi Allak välja.
Vesk pole aga selle väitega nõus ja ütleb, et töötas dotsendina ajavahemikus 27.08.12-16.12.19 ja lõputöö juhendajana kuni kuupäevani 20.01.20. Seega kokku viis kuud. Samuti palus Vesk rõhutada, et juristid ei kommenteerinud haginõuet, mis on seotud EKA poolt maksmata jäänud lõputöö juhendamise tasuga.
Pressiesindaja sõnas, et tõendeid esitati istungi ajal aga rohkem. “TVK-s saab vaidluspool esitada tõendeid nii enne istungit kui ka istungi ajal, seda ka tehti (selle kinnituseks on ka istungil tehtud protokoll). Kuid kas komisjon antud tõendeid ka arvesse võtab, on komisjoni enda otsustada,” tõi ta välja.
Pressiesindaja sõnul on nende büroo päri otsusega, mille töövaidluskomisjon tegi. “Meie jurist Katrin Martis on ise üle kümne aasta olnud TVK-s juhataja ning kõige tugevam tööõiguse valdkonna tundja meie büroos, kes kaitseb alati kõiki oma kliente nii palju kui võimalik. Antud kaasuse puhul on TVK otsus nii juristi kui ka meie büroo seisukohast õige. Kuid alati on võimalik otsusega mitte nõustumisel pöörduda kohtu poole.”
Vesk on bürooga ka korduvalt suhelnud ning esitanud oma seisukohad ja büroo on talle vastanud. “Tööandjal on õigus valida enda töötajaid ning katseajal selgus, et töötaja isikuomadused, suhtlemisoskus ning koostöövõime ei sobinud antud töö tegemiseks,” tõi Allak välja.
Ebasobivate isikuomaduste tõttu vallandamist lubab ka töölepingu seadus. Paragrahv 86 lõige üks ütleb: (1) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates.
Ja kui see katseaeg on paigas, siis võib tööandja töösuhte lõpetada TLS järgi (§ 6, lõige üks), kui töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused ei vasta tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Tööandja, antud juhul Eesti kunstiakadeemia ja Maarja Mõtus, on see, kes otsustab, mis need ebasobivad isikuomadused on.
