Lea sõbranna, ansambli Blacky trummar Hele-Riin Uib: "Lead ei heidutanud siin elus miski!"

Lea viimased sõnad minule loetud päevad enne lahkumist olid: "Kõik ongi hästi tegelikult, sest küll sa näed."

Lea optimism ja rõõmsameelsus olid nakkavad, tal oli erakordne võime näha kõiges positiivset. Inimesena oli Lea soe ja turvaline. Ta hoidis enda ümber väga valitud ja väikest sõpraderingi. Meie teed Leaga ristusid millenniumiaastal. Mäletan hästi seda telefonikõnet Otsa kooli fuajees – Lea oli mind näinud televiisoris trumme mängimas, mille peale oli tal süttinud mõte panna kokku ainult naistest koosnev bänd. Juba üsna varsti osalesin saates "7 vaprat" ansambli Blacky trummarina. Minu jaoks oli see jackpot!

Blacky aeg oli põnev ja õpetlik, täis nalja ja naeru, aga ka ootamatusi ja katsumusi. Elu nagu filmis.

Lea oli muusikuna tolleks ajaks juba väga küps. Ta teadis täpselt, mida soovis, ja oskas seda edasi anda. Ta oli konkreetne ja oma otsustes vankumatu. Lea oli väga hea improviseerija, ta armastas luua muusikat reaalajas. Just hilisemas loomingus sai ta lasta end piiridest vabaks ja edastada kuulajaile vahetult universumist saadud helide sõnum. Võin lugeda Lead üheks karmimaks õpetajaks oma elus. Ta oli ääretult soe inimene, kuid samas nõudlik ja korrektsust armastav. Lead ei heidutanud siin elus miski. Tema jaoks polnud halbu asju – olid head asjad ja head kogemused.