Sepo Seeman teeb koos poja Oskariga kaasa lavastuses "Indrek ja heledad hääled" ning kuigi tema koormus selles lavastuses suur pole, siis tähistab ta sellega oma 50. juubelit.

Sepol ja tema kursusekaaslastel nagu Kristjan Jõekalda ja Hendrik Normann täitub sama verstapost. "Kogu meie kursusel tuleb viiekümneste sadu. See on ümmargune number, aga ma ei takerduks sellesse. Seda võin öelda küll, et kuigi mina olen kindlasti kõige väiksema koormusega näitleja eelmanitud lavastuses, tähistan ma selle tükiga oma 50 aasta juubelit. Kindlasti tuleb kräu ka teha. Mul tuli ajal, kui olid kõik need suured piirangud peal, isegi selline hea tunne peale, et pääsen – aga ei! Tähistame seda sündmust vastavalt reeglitele väiksemalt ja intiimsemalt. Tõenäoliselt tenniseturniiriga väliväljakutel, aga midagi suuremat tuleb hiljem – muidu ei anta andeks."

"Minu jaoks oli isegi tähtsam verstapost nelja aasta tagune sündmuste jada, kus sain suurt uhkust ja heameelt tunda kolme märgilise asja üle – Juss lõpetas Audentese põhikooli, Oss Sütevaka Humanitaar­gümnaasiumi ja Sass kooli USAs, St. Olaf College'i. See oli "vau" – nii palju lõpetamisi! Ma isegi takerdusin sellesse. Aga tegelikult käib see ju iseenesest niimoodi (teeb sõrmenipsu), et korraks on tähistamist väärt sündmused, mis asenduvad seejärel isegi närvesöövama ettevõtmisega – poisid pidid ju pärast seda ka uutesse koolidesse sisse saama või töö leidma. Seega ei tasu sündmustesse takerduda, sest argipäev oma uute tegemistega tuleb paratamatult peale, tuleb edasi rühkida – show must go on!"

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena