Elleniga arutas Tõnu ka ärasaatmist. "Ta soovis, et see oleks tehtud maitsekalt ja mitte kurvameelselt," sõnab tütar. Lilli ja pärgi sarga juurde ei soovita, küll aga saab teha annetuse ühele erilisele žestile.

"Palume, et kel võimalik need annetaks Tõnu orelivile tarvis. See polnud küll tema idee, kuid tundus elegantne ja temalik," sõnab Ellen. Selleks võivad soovijad teha annetuse Kaarli kogudusele Tõnu nimelisele orelivile soetamiseks, mida saab teha kas koha peal sularahas või ülekandega Kaarli Koguduse arvenumbrile: SEB EE171010022004706006

Selgitusse märkida: "Tõnu Kilgas orelivile".

Ellen oli isale kogu haigusega võitlemise vältel tugiisikuks ning tunnistab, et lõppu oli raske kõrvalt näha: "Tervis halvenes järsult märtsi lõpus, pärast tema kokkukukkumist ja eks see kõik oli seotud ilmselt peaajuoperatsioonist taastumisega. Ta oli vahelduva eduga kodus ja haiglas. Viimati sattus haiglasse kaks ja pool nädalat tagasi, kust enam ei naasnud."

Millisena jääb Ellen oma isa meenutama ning milline oli tema viimane pikem vestlus isaga, seda loe südamlikust meenutusintervjuust: Isa tugiisikuks olnud Ellen Kilgas: ei olnud lihtne seda kõrvalt näha, kuid ta oli lõpuni tugev