Rait Maruste insuldist: jätsin juba pojaga hüvasti, sest oli kuulda, mida arstid omavahel rääkisid

Muidugi oli see kõva litakas, üle noatera jäin ellu, ütleb Rait Maruste, endine riigikohtu esimees, Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik ja riigikogu liige. Praegune vallavolikogu esimees, reformierakondlane.

Kuidas 2012. aasta märtsis saadud insult teie edasist elu mõjutas?

Jätsin juba pojaga hüvasti, sest oli kuulda, mida arstid omavahel rääkisid. Kui poeg küsis, mis on selle opi õnnestumise tõenäosus, ütles arst külmalt, et tõenäosust, õnnestumisprotsenti ei ole mingisugust – võib ära ka surra.

Taastumine võttis aastaid ja mõni asi polegi veel päris paranenud.

Artikkel refereeritud Õhtulehest.

12. märtsil 2012. aastal tabas reformierakondlast Rait Marustet tema Tallinna üürikorteris isheemiline insult. Tema ajuveresoon sulgus trombi tagajärjel ja teda haaras osaline liikumisvõimetus.

"Mind päästsid mu enda võitlus elu eest ja naabrid, kes kutsusid abi, ning PERH-i (Põhja-Eesti Regionaalhaigla – toim.) arstide kiire ja oskuslik, kuid riskantne töö," rääkis Maruste Kroonikale.

"Mu süda oli rütmist väljas, mida ma ise ei tundnud, veri oli paks ja tekkis tromb. Insulti pole võimalik ära hoida, kuid ilmselt on vaja täpselt teada oma seisundit ja riske, sealhulgas ka abi kutsumise võimalusi," rääkis Rait. "Kui olete paralüseeritud ehk piiratud liikumisvõimega, siis võib nutitelefon osutuda täiesti kasutamiskõlbmatuks – sellel on vaja näpuga sirvida, klahvid avada, number valida ja rääkida," ütles Maruste.