Sõbrahinnaga krunt ja ülisoodsad toetustingimused: Eesti presidentide elamud on ka varasemalt palju kõneainet pakkunud
(4)
Kroonika uuris möödunud nädalal erinevatelt institutsioonidelt, et mida saaks riik omalt poolt teha, et aidata presidendipaar Rüütlitel viia lõpule ehitus, millega ehitaja on lootusetult jännis? Rüütlite majasaaga valguses tuleks aga taustaks meenutada, et presidentide elamud on ka varasemalt kõmu tekitanud.
Kui Lennart Meri soetas 1997. aastal 500 000 krooni eest magusas piirkonnas Rohuneeme poolsaarel ligi 7 hektarit maad, jagus selle sõbrahinna ümber avalikku arutelu aastateks. Hiljem on olnud teemaks Arnold Rüütli viletsad elamistingimused Nõmmel Kaare tänava majas, mis kuulub Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile, samuti riikliku Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) liigne leebus ja vastutulek Toomas Hendrik Ilvesele – sealtkaudu saadud toetuse eest taastati Ärma talu turismitaluks, kuid kompleksi uksed ei avanenud kunagi avaliku turismitaluna. Ilves pidi EASilt saadud 190 000 eurost tagasi maksma üksnes 19 000 ja ülejäänu kirjutas EAS korstnasse – see riivas avalikkuse õiglustunnet. Selle eest tehti 2016. aastal vastutavaks ja tagandati ametist EASi juhatuse esimees Hanno Tomberg.
Aastal 2014 võõrandas Tallinna linn Arnold ja Ingrid Rüütlile uue maja ja arhiivihoone ehituseks kaks maatükki Pirital Maarjamäel. Rüütlid pidid tasuma 65 protsenti nende väärtusest, 208 000 eurot. Selle tarvis müüs presidendipaar oma enam kui sajaruutmeetrise korteri Kadriorus ja maatükke Saaremaal.
Aastaks 2018 loovutasid Ingrid ja Arnold Rüütel ehitusfirmale ühe oma Maarjamäe kruntidest uue elu- ja arhiivihoone püstitamise kulude katteks teisel krundil. Krunt, mille presidendipaar loovutas kulude katteks, on vahetanud seni teadmata asjaoludel mitu korda omanikku. Praegu on selle omanik OÜ Tallinna Linnaarendus.
