Kroonika punktibörs ehk keda tasuks lähetada Rotterdami? Seekord ei eristu laulu, mille peale Euroopa hoobilt hulluks
1. Rasmus Rändvee. "Young" Karl-Ander Reismann, Rasmus Rändvee
+ Küll nublu või Anna Kaneelina aktuaalsuseta, aga kiiduväärt, et võistlema on saadud siiski ka meie tähtnimesid. Ilma poleks Eesti meistrivõistlus hiigelsaale ja piletiraha väärt.
Superstaari-saate 2012 võitja ja kahekordne Eesti Laulu finalist väärib avalöögi au. Võistlusel, mille sihiks on valida Eestit esindav hääl ja nägu Euroopasse. Rasmus oleks seda väärikam valik, et algusest peale paistab tema kandvat meil vana hea Euroopa lippu. Vastu Ameerika peavoolule, on ta olnud pigem briti poproki traditsiooni maitsega artisti tegu ja nägu. Multikultistuvale Euroopa lauluvõistlusele kuluks Rasmus marjaks ära. Näitamaks, et isegi kantrimekk viljeletakse Eestis põhjaeuroopalikuks nostalgiaks. Videos meie pankranniku jaheduses ja udus on Šoti mägismaa tunnet. Pistetud hõlmad tuules laiali tsikli sadulasse kõõluma – see lugu istub loomulikult Rasmuse igavese nooruki tüpaažile. Peeter Paani puhul ei usukski kunagi sõnumit: "Vana ja hall (ma tahan kohata Bob Dylanit)"!
– Hetkega hästi tuttavlikult mõjuv pala (nagu eurovõistlusel peabki) on konstrueeritud ehk liigagi etteaimatavaid käike pidi. Võrdluspildis iseenda kahe varasema katsega tavalisem. Näis, kas ka kantristiilis õnnestub tal laval muljet "kuidas ta möllas!" korrata.
2. Kruuv. "Leelo" Allan Kasuk
+ Kuula, déjà-vu, kas oled kuulnud varem seda viit...? Jah. "Leelo" sepistaja ja solist on sama Allan, kes seisis autorina 2016. aasta Eesti Laulult raadiotesse mängima jäänud "Hispaania tüdruku" taga. Meistril on oma käekiri! Kruuvgi pole tal europrojekt, vaid tosin aastat tegus olnud pärisbänd. Viis talve tagasi palaga "Tiiu talu tütreke" Eesti Laululgi käinud ja napilt finaalist välja jäänud.
Meeldides või mitte, see "rahvusregi" kruvib pähe kummitama. Peaasi, lihtsalt hea tujuga tehtud! Nakatava kambalustiga esitatud. Peseb kui laulupidu eestlased korraks vimmast, vennavaenust puhtaks (et seda väekamalt aasta otsa edasi kiskuda ja kakelda). Ainuüksi see siiralt heatujuliste eesti nägudega video oleks "Welcome to Estonia" miljoniraha väärt! Laul nagu Eesti Vabariigi aastapäev on rahvusuhke ühikuna kindlasti finaalikohta väärt.
– Kui ka kuulnud, et too väike rahvakild kõikse aeg laulupidutseb ja kaerajaanitab, pole Euroopa meie "Maleva" filmi ju näinud – ega pruugi pihta saada meie "Leelo" eneseiroonilisele aspektile.
3. Stefan. "By My Side" Karl-Ander Reismann, Stefan Airapetjan
+ Eesti Laulu pronksmedalist, pealegi meie armastatud koduarmeenlane. Stefaniga on Eestil võimalik avardada oma selfit! Lisaksime meilt Eurovisionile lähetatud reale hoopis uue tahu. Pärast meie Tanjat ja Nechayevat ning eriti pärast mullust Victorit – kolmandat laenulauljat, tõestamaks Euroopale oma naabrust Rootsi Kuningriigiga. (NB! Žüriipunktide järgi oleks Stefan pääsenud meid juba mullu esindama.)
Siin on mõjuvalt tundekeeltel vibreerivat häält. Vaatama söövitav sügavpruun siiralt mõjuv pilk ja valge mõõdukas naeratus ka. Stefani näol suur kinoplaan kannab (ega asjata pole teda juba ka mängufilmi kaasatud). Temale poleks Rotterdami staadionilavale vaja juurde pingutada teab mis tsirkust ja tulevärki, mis pole eestlastele ei konti ega rahakotti mööda. Ja mis peamine, meie armeenia poisi laul ja olek kannavad ka põhjamaade kvaliteeti ja privileegi – vahel on lubatud ja ongi hea lihtsalt kurb olla.
See lugu ehitab end aeglaselt (ja kuulamiskordi pidi), aga seda kindlamalt üles. Poolfinaali kõige ehtsamalt mõjuv pala.
– Stefani laululaad ja tüpaaž paistaks ehk Eurovisionil Eesti püüdliku variatsioonina mullusest Hollandi võidupoisi eduvalemist.
4. Inga. "Right Time" Peter Põder, Allan Kasuk, Raul Krebs, Inga Tislar
+ Uuesti mängus on ka Inga – eelmise aasta suurim üllataja ja sisuline võitja. "Milline päev" mängis aasta lõpuks edetabeleis, playlist’ides üle kogu mulluse Eesti Laulu saagi, ka Victori "Stormi".
Tookordse Inga autorite tandemi Lumevärv toodetud "Milline päev" toimis mullu finaalis isepäiselt, ainsa eestikeelse palana. Suure lava häält ja särtsakat sarmi sel tüdrukul juba jagub. Tao rauda, kuni see kuum on, aga...
– Kummati on Inga paati vahetanud. Tänavune "Right Time" kostab, paistab kaleidoskoopilisest videostki kui õige ameerikalikult tehtud peavoolu pala. Okei, värviline, aga isetu. Kas õnnestub Ingal lavasooritusega tänavugi üllatada ja skoori parandada?
5. Anett x Fredi. "Write about Me" Frederik Küüts, Anett Kulbin
+ Mitmel aastal Eesti Laulu assortiikarbis intelligentsema muusikamaitse jaoks valikus olnud piiga. Vahepeal Londoni õhus elanud-õppinud, käärib Aneti hääl ja sisu iga Eesti Laulu katsega vaikselt veel paremaks. Oma näolt "kaubamärki", ausat kohmetult õhetavat naeratust kaotamata. Parimas mõttes kohatult ta mõjubki. Isevoolu. Sellegi ballaadiga vanaeuroopalikult lugu jutustav. Vastuvoolu võrreldes hulga Ameerika moodi häälevõimlejannadega. Videos tabavad nahk-marraskil-ballaadi tunnet luidra tantsijanna käte võpatused.
– Kuidas sellise lounge-palaga end ka suurel eurotsirkuse areenil kuulama naelutada? Selle aastatuhande Eurovisioni ajaloos on vaid paar väga tugeva sisujõuga diivat suutnud ainult oma hääle ja näoga suures plaanis end esikoha lähedale laulda.
6. Revals. "Kirjutan romaani" Jaanus Saago
+ Eurokarastuse Oslost 2000 Malcolm Lincolni koosseisus saanud Jaanus Saago. Nii ehtmehist viikingitüüpi näeb europisikeste paraadilaval harva. Mõjuks, võidaks viimse mohikaanlasena Euroopa hääli.
Tema kantripundi Revals videostki on tunda pärisbändi tugevat sõpruskonna jämmivaimu.
Jaanuse laulu pealkiri kõlab otsekui vastus Aneti refrääni küsimusele "Kui sa ütled, et oled armunud, ja kui oskaksid laule kirjutada, kas sa kirjutaksid minust?".
– Eurovisionil bände edu üldiselt ei saada, sest selles virvarris ühest laulust rohkem kui ühte nägu meelde jätta käib vaatajale üle võimete. Meie poolfinaalis tõmbavad eht kantribändilt Revalsilt tooli alt aga mitu teist kantrikõladega juhtumisi flirtida võtnud artisti.
7. Renate. "Videomäng" Renate Saluste
+ Taas kappavad 1990ndad. Eestimaa pärispidude tarbemuusika. Salm ujub harrastuslikult, aga refrään paugatab selle poolfinaali lugudest kohe ja enim kuklasse meelde. Rootsi produtsendid toodaksid sellest naivistlikust materjalist lavale ühe äraütlemata rahvasõbraliku numbri.
– Kui isegi videosoorituses jääb Renate sarm otsekui pleksiklaasi taha kammitsetuks, siis mida loota poolfinaalis, kus tal tuleb rinda pista sama žanri kuninganna Synne Valtriga?!
8. Laura. "Break Me" Janne Hyöty, Jessica Hyöty, Laura Põldvere
+ Seitsmenda lauluga Eesti Laulu valimistel! Džässilauljana praegu meie rahvusvaheliselt enim tiirlev-tuntud täht. Seda nagunii, et pühendunud eurofännide ja -ajakirjanike jaoks on Laura reas Maarja, Inese ja Sandra Nurmsaluga. Üks, keda teatakse Eestiga samastada. Diiva, kelle tagasitulemist huviga oodatakse. Kui tänavuse Eesti Laulu laulusaagist ka ei kosta pala, mis meile Euroopast hoobilt võidu tooks, siis Laural on tämber, mis eristub sadade maailma häälte seast. Kuulnud teda korra, jääb meelde.
– Kiites, et Laura on vokaalselt varasemast veel paremas vormis, kahtlevad talle pöialt hoidjad Euroopaski, kas lauluna on seitsmes Laura senistest parem ja parim hoobilt ühe kuulamiskorraga võitma.
9. Little Mess. "Without a Reason" Ebbe Ravn, Timo Vendt, Mihkel Mattisen, Tanja Mihhailova-Saar
+ La La Ladies on surnud, elagu Little Mess! Tore, et meie Tanja komplekteeritud uus beebitrio saab laiema publicity võimaluse ja esimese suure lava kogemuse. Tanja on kasvandikud stuudios täitsa hästi kõlama treeninud. Profitandem Mattisen ja Vendt on timminud täitsa kõrvu kleepiva europala. Žanripuhtas trios on blondiin, punapea, brünett.
– Analoogseid tüdrukutetriosid on trükitud ajast aega. Silmarõõmuks ka igal aastal igal maal kohalikus eelvoorus. Suurde eurolahingusse on selliseid kolmepäiseid lohesid ka välja jõudnud, aga enamasti vaid Ida-Euroopast ja võidutult. Aga olgu näiteks Saksa Sandra või meie Inga – heaks taimelavaks, väljalennuks solistina on sellised triod ikka.
10. Egert Milder. "Georgia (On My Mind)" Kaspar Kalluste, Matteo Capreoli, Egert Milder
+ Gruusia, mu arm! Vähemasti Egerti arm. Pika blondi eesti poisi ülemlaul vennasvabariigile. On’s Eurovisioni pikas ajaloos enne nähtud, et üks maa teise kiituseks laulab! Ootamatu, silmatorkavalt leidlik igal juhul.
Lihtsuse vaibiga. Egert ei mõju just ülearu profilt, aga loob veenva hea asja armastava naabripoisi mulje.
– Suur küsimärk: kui Gruusia mägede video ära võtta, ja videos ehtsalt kaasa rõõmustavate grusiinide näod, siis..., mis eurolavale alles jääks? Vaid meie siin teame, et tegelikult on Egertil kodus blondimast blond eesti naine Piret. Ja et laulu sõnumit võib mõista ehk ka vastupidi – kodunt Gruusiasse Kalevipojaks käimise valupoolena.
11. Jennifer Cohen. "Ping Pong" Jennifer Cohen, Luisa Lõhmus
+ Refrääni nimifraas jääb hoobilt kuklasse pingpongima. Nagu ka Jenniferi ilmete ja pilkude mäng videos poisiga. Seda lugu toetab, eripärastab just video kõvasti. Lisab audios üsna ameerikaliku raadiopopi skeleti peale inimlikku ja armsat luud ja liha. Kihvt, et meil on noor andekas laulja, kelles laulab päriselt ka ameerika verd.
– Euroopa on ammu leppinud, et Eurovisionil laulavad pea kõik maad inglise keeles. Kuid varsti harjume ka sellega, et maad hakkavad esitama ühtviisi multikultit.
12. Synne Valtri feat. Väliharf. "Majakad" Synne Valtri, Jaanus Viskar, Toomas Laur, Gert Gregor Källo, Aapo Ilves
+ Võimas lõpurakett poolfinaalile. Oi seda saatusliku küpse diiva haaret ja jõudu! Nagu Veski ja Länik ühes!
Võltshäbita meloodiline tümakas, sest see on muusika, mille peal oleme eestlastena kasvanud 1980–1990ndatest peale. Mida tarbime oma pidudel ikka veel, isegi kui paljud meist küll "söövad, aga salgavad". Tegelikult tõmbab see majakamuusika käima ju rahvaid kogu Ida-Euroopas – langenud Berliini müürist Moskvani ja sealt edasi Uuralite taha välja! Igavesti Pugatšova ja Modern Talkingu sõltlased. Vene estraad ja saksa šlaager..., kes neid suudaks lahuta!
– Isegi kõige kitšilembesemat kõrva võib jahmatada "kirsina tordil", kui teiseks salmiks möiratab merekarude duett otsekui vanajumal Jaan Tätte. Nali, millele Euroopa ei pruugi pihta saada.
