Kersti (66) saabub kohtumisele täpselt kokkulepitud ajaks, on sätitud, särav ja heatujuline, justkui oleks äsja puhkuselt naasnud.

"Ma ise tean, et ma ei teinud midagi valesti," ütleb ta.

Algatuseks võtab Kersti lühidalt kokku oma nägemuse vanglasse sattumise põhjustest: "Iga tegu on võimalik vaadata kümnel eri moel. Mina ei jäta sellepärast midagi tegemata, et täna on meil niisugused inimesed õiguskaitsesüsteemis, nagu nad on. Loodan, et õiglus pääseb võidule, ja arvan, et need inimesed peaks mingil hetkel hakkama vastutust kandma, kes selle supi on Eestis kokku keeranud. Kõik kardavad kõiki ja paber kannatab kõike. Seadus­tesse tuleb kirjutada õiged asjad sisse, et kõik teaksid, mida nad teevad. ­
Mitte nii, et meil on toimingupiiran­­­gu rikkumise paragrahv ja seda sisustatakse korruptsiooniseadusega – siis keegi ei tea, mida ta teha võib ja mida ei või."

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega