„ENSV“ stsenarist Gert Kiiler telesarja „Sõprade“ fenomenist: seda sarja võib nimetada Piibliks

Eks „Sõpru“ ja nende fenomeni on maailmas analüüsitud lugematu arv kordi ja üht-teist olen ma ka lugenud. Proovin siin aga mitte hakata neid mõtteid üle kordama, vaid lähtuda eelkõige sellest, mis on olulised minu jaoks.
Üks asi on see, et enamik USA ja ka briti klassikali sitcome on üles ehitatud teineteise vihkamisele ja mõnitamisele, ükskõik, kas tegemist on perekonna või mingi kollektiiviga. On ju nende sarjade oluline koostisosa see, et öeldakse üksteise kohta kehvasti, seda muidugi läbi vaimukuste. Võtkem kasvõi „Kaks ja pool meest“, „Tuvikesed“ või „Minu pere“. „Sõbrad“ olid aga just üles ehitatud üksteisest hoolimisele ja toetamisele. Kuidas ka tülli ei minda, hiljem lepitakse ikka ära. Ka oli seal suurepäraselt omavahel miksitud komöödia ja romantiline pool, mis polnud ka sedasorti sarjadele iseloomulik.