„Kuigi mul on tunne, et 20 edasipääsenu hulgas on hea tähtede seisu korral mõnel lool hea koha võimalus. Samas võin öelda, et suurema Eurovisioni edulootusega lood 20 sekka ei pääsenud,“ ütles Pajusaar Vikerraadio saates „Owe PetersellI show“, vahendab portaal Menu.

„20 seas on ka ülivingeid lugusid, mis on lihtsalt vales kohas. Unustatakse ära, et me läheme odaviske võistlusele, aga saadetakse kettaheitja,“ naljatles Pajusaar.

Ta lisas ka, et ei pea õigeks sellist hoiakut, mida on teistelt žüriiliikmetelt kuulnud, et tuleks valida võimalikult eri tüüpi muusikat.

Sel nädalal avalikustati 2024. aasta Eesti Laulul osalejad, kuid esimest korda kuulutati välja nii poolfinalistid kui ka otse finaali saanud artistid. Kroonika kirjutas pärast lugude selgumist, et samuti žüriisse kuulunud raadiohääl Rauno Märks otsustas avalikustada, kuidas need viis finalisti tegelikult välja selgitati.

Märks paljastas, et žüriiliikmetel paluti valida viis nende arust parimat lugu. Need tuli saata eraldi e-kirjaga ERR-i antud kontaktile. „Mul tekkis umbes 20 favoriiti, kuulasin need ka veel siis korra läbi ja valisin oma viis laulu,“ selgitas Retro FM-i saatejuht oma süsteemi.

Seda olevat ka teinud teised žüriisse kuulunud eksperdid ja niisama muusikaarmastajad. „Ju siis sealt tuli see Harju keskmine. Vaadates finaali pääsenuid, siis ega minu top viiest keegi väga ei pääsenudki,“ ütles Märks. Tema saadetud esiviisikust sai poolfinaalidesse kaks laulu.

Kuigi žüriiliikmetele ei öelda, kes on laulude esitajad ja autorid, oli Märks kohe ära tundnud, et Anett Vaikmaa loo autor on Sven Lõhmus, ja selle oma esiviisikusse paigutanud. Otse finaali see lugu ei pääsenud, kuid poolfinalistide seast leiab selle küll. Samuti oli tema esiviisikus poolfinaali pääsenud Cecilia pala „FOMO“.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena