“Ühelt poolt oli Eesti Televisioon tema tööandja, aga teisest küljest pidas ta alati seda selliseks kohaks, kus rikkaks ei saa, aga tuli teha, sest see oli tema kodupaik,” rääkis aastatel 1997-1999 ETV peadirektori ametis olnud Toomas Lepp. “Ühel hetkel sai see aega aga tema jaoks lihtsalt otsa ja kui ta viimast korda 1998 aasta märtsis või aprillis minu kui ETV direktori juures käis, tuli ta tegema oma otsust. Ta polnud seda avalikult veel teinud, aga ta ütles, et lõpetab selle saatesarja ja loomulikult ütlesin ma talle, et teeme ikka edasi, aga tal oli see otsus olemas. Ta ütles niimoodi Urmas Otilikult naeratades, et ta lõpetab ja tuletas meelde, et niisuguseid summasid, mida Urmas Ott Väärt oleks, kindlasti Eesti Televisioonil pole ja muide ei olnudki.”

Toonane ETV tootmisjuht Voldemar Lindström mäletab asja aga teisiti: “Kuna minu kabineti uks oli Lepa uksega vastastikku ja tavaliselt olid need lahti, oli kõik kuulda. Urmas läks 2. juulil Lepa juurde järgmise hooaja plaanide ja eelarvega. Tookord oli soov, et igasuguse ideega esitataks ka kalkulatsioon, kui palju see maksab,” meenutas Lindström. “Me olime seda eelmisel õhtul just detailselt arutanud ja Urmas tõstis muidugi kõik summad kahekordseks. Ütlesin, et need ei ole reaalsed ja nii kui Lepp seda kuulis, siis algas kõvendatult vestlus, mis lõppes sellega, et kirjuta avaldus ja toimi sedasi. Urmas tuli minu kabinetti, võttis valge lehe ja kirjutaski avalduse.”

“Ei olnud. Urmas Ott ei ole kunagi minu juurde tulnud uue saate plaanidega,” vaidles Lepp vastu. “Ei ole tõsi. Ma usun, et kui midagi sellist oleks olnud, oleks Urmas Ott seda ise kuskil mäletanud või kirjutanud. Urmas Otist pole keegi kunagi loobunud — Urmas Ott tegi seda, mida ta ise tahtis!”