Kihnu Virve jätkab pärast infarkti esinemistega: kui nad ikka ütlevad, et ei tohi minna, siis ma ikka lähen
Kuulus Kihnu laulumemm Virve Köster ehk Kihnu-Virve elas kuu aega tagasi üle infarkti. Virve rääkis tänases "Ringvaates" esimest korda pärast terviseriket oma läbielamisest.
Virve sõnas, et õnneks olid infarkti ajal kodus tema lapselapsed, kes pidid tegelikult mandrile sõitma. Virve meenutas, et ta oli voodis, kui tervis jupsima hakkas.
"Hakkas äkki imelik, panin pea uuesti padja peale. Tunnen, et ei ole õige olla, midagi on viltu. Reena küsis, mis mul viga on, et üleval istun. Ütlesin, et halb on olla, väga halb. Siis hakkas tulema, kui tund või poolteist möödas oli. Tuli nagu vihane merelaine. See oli hullem, kui valu. Hakkas ruttu ülespoole liikuma, äkki oli kaelas ja peas. Sel momendil oli kiirabi juba kohal, siis mõtlesin, et nüüd on minek ka. Siis panid mingi tableti keele alla ja hakkas vaibuma," rääkis Virve "Ringvaates".
Virve sõnas, et Kihnult oli raske ära saada. Kiirabi tuli küll kiiresti, kuid laev oli katki ja piloot ei tahtnud esialgu lennata. Virve oli endiselt jonnakas ja ei tahtnud mandrile haiglasse minna, kuid õnneks mõtles ta lähedaste palvel ümber. Lennuki peale minnes läks tervis hullemaks.
"Siis tuli jalgade kallale. Ütlesin Reenale, et jalad ei kanna enam. Läksid pehmeks, nagu sült. Panin ikka vastu ja läksime lennukisse," rääkis Virve.
Vaatamata infarktile jätkab Virve aktiivset kontserttegevust. Lapselapsed rõhutavad, et igasugune pahameel meedias selle üle, et nemad veavad "vanainimest mööda ilma" on põhjendamatu. Virve on kangekaelne ja vabatahtlikult kodus ei püsi.
"Ma ütlesin ka, et niikaua kui ma minna saan ja tervis lubab, niikaua lähen ikka. Ja kui nad ikka ütlevad, et ei tohi minna, siis ma ikka lähen," ütleb Virve ja naerab kelmikal kombel.
"Me kavatseme oma asjatoimetusi edasi teha, seepärast et kui me seda ei teeks, siis mammal ei oleks enam mõtet. Nüüd kui ta meiega paar korda koos ei käinud, siis ta ootas seda, millal ta saab välja minna. See annab ta elule eesmärgi," ütles Reena, Virve lapselaps.
Küsimuse peale, et miks Virve ei lase südame veresooni ära vahetada, sõnab ta: "Ei ole aega!"
Infarkt pole pannud Virvet elu üle rohkem mõtlema. "Oma teha pole midagi, kui aeg on täis, siis tuleb minna. Lihtsalt ei tahaks praegu veel minna, kevad on nii ilus aeg ja ma olen siia palju roose istutanud, tahaks ikka näha, kuidas nad õitsema hakkavad. Mul on siin veel hobune ja see koeranäru," jääb Virve positiivseks.
