ARVUSTUS | "Colette" on ajastufilm enam kui ühes mõttes
Kuigi Wash Westmorelandi ("Ikka veel Alice") lavastatud "Colette" räägib 19. ja 20. sajandi vahetusel elanud prantsuse naiskirjanikust, siis sobivad filmis käsitletavad teemad iseseisvatest ja võimekatest naistest, kes meeste maailmas kõige kiuste edu saavutavad kommenteerima ka Harvey Weinsteini skandaali järel Hollywoodis ja mujal maailmas üha enam kandepinda leidvaid võrdõiguslikkuse põhimõtteid.
Filmi nimitegelane on Sidonie-Gabrielle Colette, Keira Knightley ("Kariibi mere piraadid") kehastatav noor idüllilises maakohas üles kasvav prantslanna. Neiule heidab silma peresõber, Pariisis kirjanikuna edu saavutanud keskealine Willy, kelle rollis astub üles Dominic West ("Tomb Raider"). Üksteisesse meeletult armunud paar kolib pärast abiellumist Pariisi, kus Willy satub aga peagi rahalistesse raskustesse. Olukorra leevendamiseks palub ta oma abikaasal proovida kirja panna midagigi, et kiiresti tühjenevat rahakotti natukenegi täita. Colette’i töö viljaks saab tema enda noorusajal põhinev romaan noorest Claudine’ist, mis peagi Willy nime alla avaldatuna Prantsusmaa vallutab.
Selle kaunilt ajastuhõngulise filmi tugevaim lüli on Keira Knightley, kes oleks justkui loodud mängima 20. sajandile eelnenud aegades elanud tegelasi. Knightley Colette teeb filmi jooksul läbi tuntava arengu. Linateose avaminutitel näeme teda punupatsides ja lillelises kleidis mänglevalt üle roheliste aasade lippamas, filmi lõpuks on temast saanud karmis reaalsuses karastunud enesekindel indiviid, kes ei karda enda eest seista. Knightley kõrval teeb nauditava toetava soorituse ka siirast, kuid enesekeskset Willyt kehastav West. Nende kahe kogenud näitleja kokkumängul sünnivad "Colette’i" kõige meeldejäävamad momendid.
Kindlasti ei ole juhus, et "Colette’i" taoline film jõuab vaatajateni just hetkel valitsevas sotsiaalses olustikus. Hoolimata sellest, et linateose tegevus toimub suuresti 19. ja 20. sajandi vahetusel, on "Colette" tiivustatud modernsetest ideedest. Tegu on looga andekast ja võimekast naisest, kes peab enda tõestamiseks ennast ületama maailmas, mis on häälestatud tantsima meeste pilli järgi. Harvey Winesteini juhtumi poolt valla päästetud naisliikumise elavnemise valguses tundub "Colette’i" sõnumit kandev film igati loogiline ja ajakohane.
Lisaks sugudevahelistele suhetele lahkab "Colette" kaasaegselt ka seksuaalseid suhteid. Seksuaalsus mängib filmis olulist rolli ning Colette’i, Willy ja nende kaaslaste intiimeludesse süübitakse linateose jooksul süvitsi ning mitmel korral. Filmis nähtav seksuaalne libreaalsus sobituks paremini pigem tänapäeva, kuid teisest küljest on positiivne näha, et režissöör on võtnud nõuks kujutada reaalselt eksisteerinud inimesi sellistena, nagu nad olid. Intiimsemad stseenid on hästi lavastatud ja sobituvad enamasti süžeesse edukalt ning aitavad veelgi enam kinnistada muljet, et "Colette" ei ole ajastufilm vaid ühes mõttes. Ühe jalaga seistakse minevikus, teisega tänapäevas.
Puudujääke või otseselt häirivaid elemente leidub "Colette’is" vähe, kuid midagi jäi siiski lõputiitrite laskudes hinge kripeldama. Filmis räägivad prantslased modernse maailma mugavustest tulenevalt inglise keeles. Ühel hetkel siseneb süžeesse Louisianas üles kasvanud ameeriklanna, kelle inglise aktsent on aga lõunaosariiklastele omaselt veniv. Siinkirjutaja jaoks oli veider kuulda taolist ehtameerikalikku kõnepruuki karakterilt, kes filmi fiktsioonis peaks rääkima veatut prantsuse keelt. Tegu ei ole kindlasti üldist filmielamust totaalselt pärssiva seigaga, kuid kõnealune aktsent jääb siiski meelde ebavajaliku ja sunnituna.
Kuigi "Colette" auhinnahooajal tõenäoliselt kuldmehikestele pretendeerima ei hakka, on sellegipoolest tegu igati nauditava draamaga huvitava elukäiguga kirjaniku elust. Kaasaegsele publikule läheb kindlasti korda filmi võrdõiguslikkust ja emantsipeerumist propageeriv sõnum. Arvatavasti saab just sellest - ja mitte "Colette’i" kinokunstilistest või tehnilistest saavutustest - tulevikus filmi edukuse mõõdupuu. Siiski, ajaloo huvilistele on siin hulgaliselt perioodikostüüme, draamahuvilistele kuhjaga intriige, ning kritiseerijatele see üksik ameerika aktsent.
"Colette" on praegu kinodes.
