ETV elamussaadete peatoimetaja Karmel Killandi 2020. aasta teleprogrammist: jah, mind vaadati altkulmu

„Kui jõulu- ja aastavahetuse programmis ETV põruks, tähendaks see mulle „Hümn 2“ ja seda ma ei soovi,“ ütleb ETV elamussaadete peatoimetaja Karmel Killandi, kelle juhtimisel jõuab aasta lõpul ETV ekraanile erakordselt mahukas pühadeprogramm.

Kolmandat aastat ETV elamussaadete peatoimetaja Karmel Killandi (49) jättis 2018. aasta esimestel minutitel – uusaasta ööl – eetrisse laskmata Eesti hümni. Ehkki hümni mängimata jätmine EV 100 sünnipäeva-aastal oli pretsedent, aga mitte Killandi vaid EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja Tallinna linna esindajate ühisotsus, sai süü tema kaela. Killandi selgitas olukorda ja vabandas. Saadud kogemus on tal senini hästi meeles.

Kas 2020. aasta pühadeprogrammi kokkupanek läks libedalt?

2020. aastal ei ole läinud miski libedalt, aga isiklikult olen tehtud programmiliste valikutega pigem rahulolev. Soovisime ETV peatoimetaja Marje Tõemäega, et jõulude ja aastavahetuse perioodil käitume Euroopa suurte telekanalite 50aastasele kogemusele tuginedes ja teeme vaidlustesse ning muredesse vaherahu. Võtame aega iseendale, oma perele ja pühendume kaunitele tunnetele. Tekkis küll olukordi, kus meeskondade liikmed ja ajakirjanikud tulid mu kabineti uksest sisse ja küsisid, miks ei saa nad teha teravamaid intervjuusid. Saadete kese ei saa olla konflikt, millest keegi võitjana väljub. Jah, mind vaadati altkulmu, aga saime programmi kokku. Minu seisukoht oli ja on, et 2020. aasta lõpul on mõistlik mõelda, et rõõmu edastamine ekraanil ei tähenda igavust, selgrootust või põhimõtete puudust. Ükski inimene ei soovi sellel ajal oma kodudiivanil kuulda konfliktidest. Ei soovi analüüsida sotsiaalpoliitikat ega kellegagi vastanduda.

Kuidas piirangud on teletöötajate tööd mõjutanud?

Need on mõjutanud rohkem kui arvata oskame, aga pakkunud ka uudseid lahendusi. Puudub võimalus ülekandebussiga sõita mööda Eestit erinevatele avalikele üritustele ja tuleb olla nutikas. Pühadeprogrammis jõuab ekraanile kaks suurt, uut formaati, mida ei ole varem tehtud. „Suur aastalõpuviktoriin 2020“ ja „Koleilus“. Viktoriin kestab poolteist tundi. Seda juhib Marko Reikop ja meeskondades mängivad Evelin Võigemast, Yana Toom, Mart Juur, Peeter Oja, Jan Uuspõld ja Indrek Tarand. Lavastusliku sketšisaates „Koleilus 2020“ teeb debüüdi Eesti Draamateatri kunstiline juht Hendrik Toompere jun. Seda on filmitud viimased kümme päeva, ja esilinastub ta vana-aasta õhtul. „Koleilus 2020“ lööb kaasa kogu Draamateatri näitetrupp, kellest avalikkusele on kõik tuntud, alates Maria Klenskajast ja Mait Malmstenist, Merle Palmistest, Tiit Sukast, Taavi Teplenkovist, Rein ja Tõnu Ojast ja teistest.

Aga tagasi küsimuse juurde – koroonast tekkinud piirangud ja ka hirm, on mõjutanud kõigi elu otseselt. Kontserdid ja nende jäädvustamised olid seotud riskiga. Kas jõuame ära salvestada enne kui uus piirang tuleb. Samuti võib iga köhatus tähendada kogu meeskonna seiskumist ja seetõttu on töötajad surve all. Kui keegi kolleeg on kartnud viiruse tõttu tööle tulla, olen soovitanud tal jääda koju, sest kui inimesel tekib tööl koroona-paanika, mõjutab see kõiki. Elame situatsioonis, kus hirmu ei saa ette heita. Kõik olukorrad on lahenenud rahumeelselt.

ETV meelelahutussaateid jälgitakse täna innukamalt kui neil aegadel, mil eratelevisioon suutis pakkuda tugevamat konkurentsi. Sinu töö on nö sõelal viimased kolm aastat. Mis on sellel ajal sind kõige rohkem õpetanud?

Minu ülesanne on vaadata, et raha, mis kulub programmile, oleks kulutatud õiglaselt. Et sisu, mis selle eest tehakse, vastaks ootustele, kvaliteedile ja nõudlusele. Ajakirjanikuna „Ringvaates“ töötades sain aru, kuivõrd oluline on televisioonis meeskonnatöö. Mäletan kui tegin esimese suurema loo, soovisid toimetajad Kai Väärtnõu ja Kajar Kase selle ümber teha. Tõmbasin tüli üles, et mis mõttes te sekkute minu loomingusse!? Öelge, kui lühikeseks on vaja lugu teha. Nemad ikka vastu, et sa ei näe oma tööd objektiivse pilguga. Ma ei ole see, kes ilma võitluseta arusaamadest loobuks ja tegimegi nii, et nemad tegid minu loost oma versiooni ja mina jäin enda juurde. Neil oli õigus. Lugu läks paremaks. Sellest kogemusest õppisin, et tasub vaadata asjadele otsa eri vanuse ja eri kogemuse pilguga. Teen seda ka oma tänases töös. Räägime nii kaua kuni selgus on majas ja siis tegutseme. See võtab pinged maha.

Linnalegende liigub sinu kohta vähe, mis on ETV puhul pigem erand kui reegel. Mis sind säästab?

Ehk päästab see, et olen ETV inimeste keskel üles kasvanud. Siin töötab unikaalne meeskond, tohutu kogemusega inimesed, kes julgevad tulla otsekoheselt küsima ja julgetakse jääda eriarvamusele. Vaidlused on seetõttu tulisemad, aga see on vajalik. Aitab pinged maha võtta ja teha otsus, mis ei pruugi olla ei esimene ega teine võimalik versioon, vaid hoopis kolmas. Televisioonis ja ajakirjanduses laiemalt ei ole võimalik professionaalselt töötada sisepingetega. Kui sisepinged on meeskonnas suured, hakkab see avalikku ruumi välja paistma.

Ei tasu unustada, et 2020. aasta on olnud ajakirjanikke väsitav. Ajakirjanduse roll on olla realistlik, aga teleajakirjanduses määrab ka emotsioon. Maskid on muutud inimesed näotuks ja eetri seeläbi tehislikuks. Ekraanil ja ajakirjanduses on oluline inimlik kontakt ja silmside. Kui kaotsi läheb emotsioon, võib kaduda sära ja isikupära ja see on mõjutanud kõiki.

Miliseid saateid ETV pühadeprogrammist esile tõstad?

Läbiv toon on sõbralik meeleolu. Rõõm. Meeskonnaga arutledes soovitan ikka: jutusta mulle huvitav lugu, lase kuulata väga head muusikat. Tutvusta tarka inimest, kellel on olulist ette näidata. Las ta paneb mõtlema ja annab tuge. Soovin ta elukogemust, tahan temalt õppida. ETV on jäädvustanud sel sügistalvel filmirežissöör Arvo Kruusemendi elu, filmidiiva Eve Kivi karjääri, näitleja Mari Lille rollid, kunstimetseen Jaan Manitski elumotod. Esilinastub portreefilm ajaloolasest David Vseviovist. Salvestasime Dave Bentoni jõulukonserdi ja kaunemaid jõululaule Eesti Filharmoonia Kammerkoori esituses, kes valiti lõppeval aastal kümne maailma parima koori hulka.

Erisaateid teevad „Õnne 13“ ja „ENSV“,, ning muidugi on ekraanil traditsioonilised „Jõulutunnel“ ja „Aasta säravamad tähed.“ Lisaks esilinastuvad portreed sir Elton Johnist, Andrea Bocellist ja teistest nimekatest. Üheks isiklikuks lemmikuks on uue saatesarja „Kodukäijad“ esimene osa, mis jõuab ekraanile vana-aasta viimasel päeval. Selles lähevad elustiiliajakirjanik Anu Saagim, kultuuriajakirjanik ja humorist Mart Juur ja arhitekt Raul Vaiksoo külla tuntud inimesele. Aga nad ei tea, kelle kodus nad on, ja püüavad mõistatada. Mart uurib raamatuid, Raul põrandaliiste ja seinu, Anu nuusutab vannitoas šampoone ja parfüüme. See on tore meelelahutus.

Mida soovid uueks aastaks erakanalite juhtidele?

Soovin, et nad positsioneeriks end ära. Et nad leiaks oma näo ja hakkaksid pakkuma konkurentsi.