TOP 7 | Staarid, kes on viinakuradi küüsist pääsenud
Värske Kroonika veergudel pihib laulja Sulo Tintse, et tal on alkoholisõltuvus. Tegemist ei ole aga esimese staariga, kes avalikult oma võitlusest viinakuradiga on rääkinud. Kroonika meenutab veel seitset tuntud inimest, kes peavad tänasel päeval alkoholiga piiri või on selle sootuks maha jätnud.
Mäluaugud. Jommis peaga tehtud lollused. Tohutu hingeline segadus… Selline oli Jan Uuspõllu elu mõne aasta eest. Kuid siis tegi ta pöörde. Loodetavasti lõpliku. Kaheksa aastat tagasi jättis ta maha kaks sõltuvust, mis juhtisid tema elu: alkoholi ja ületöötamise. “Elu oli igas mõttes vaene, nii rahalises kui ka vaimses mõttes. Ma ei jõudnud siis isegi raamatuid lugeda…” tunnistas Uuspõld aastal 2014. ajakirjale Psühholoogia antud intervjuus.
Eesti esirokkar on samuti joomise maha jätnud, hakanud kõvasti sportima ja õpib hetkel ülikoolis. “Mina olin lihtsalt vahepeal 20 aastat teise elu peal. Olin see, kes ma tegelikult ei ole. Nüüd ma olen selline, nagu ma olin vanasti, teismelisena. Õigupoolest 12-aastaselt ma küll juba suitsetasin ja jõin… Ajad olid veidi teised,” rääkis ta 2016. aastal LP-le antud intervjuus.
Lõpparve tegemiseks kulus kaks ja pool aastat ning Padar on veendunud, et toimib niimoodi paremini: “Ma olen ise parem inimene, olen loomingulisem. Kõige rohkem kartsingi seda, et minu loominguline pool kaob ära, kui pilk klaariks läheb. Kartsin, et kiilun kinni, ei suuda enam ühtki lugu teha. Aga samas, kui jommis peaga trepist alla kukla peale kukuks, siis ei kirjutaks nagunii enam midagi.”
“Selleni jõudmise protsess kestis iseenesest pikka aega, aga lõpliku otsuse langetasin pea üleöö,“meenutas Tanel. “See oli eelmisel aastal (2015. — toim) pärast sünnipäeva, kui ma sain aru, et kogu see sünnipäev oli üks suur viga. Ma ei nautinud seda õhtut. Ma nautisin küll oma sõprade seltskonda, aga ma ei nautinud sel õhtul iseend mitte kordagi. Jõin kokteile ja mõtlesin reaalajas purjujäämise hetkel, et see ei ole äge, ma ei taha seda enam teha, ja sain aru, et olen nüüd valmis.”
Mullu veebruaris mõisteti tuntud näitleja ja koomik Henrik Normann Harju maakohtus kolmeks kuuks ja 29 päevaks tingimisi vangi kriminaalses joobes mootorsõiduki juhtimise eest. Lisaks võeti talt ära kolmeks kuuks mootorsõiduki juhtimisõigus.
2016. aasta oktoobris napsusena autoroolist tabatud Normann ütles hiljem Õhtulehele antud intervjuus, et selliste kahetsusväärsete juhtumiste vältimiseks on tema alkoholile kindlalt selja pööranud. “Nii ongi, nii lihtne see ongi. Tegin endale selgeks, et kui alkohol toob mulle kaela pahandusi, siis ma parem hoidun sellest,” lausus koomik Õhtulehele.
“Nii et mina ei joo mitte ainult septembris, vaid ei joo enam üldse,” lõpetaS Normann optimistliku noodiga. “Vigadest tuleb õppida, tuleb oma järeldused teha ja eluga tuleb edasi minna.”
Peeter Võsa tõdes suve lõpus Kroonikale antud intervjuus, et tänaseks on tema suuremad joomised ajalugu. Mehe sõnul ajas teda omal ajal jooma “Politseikroonika” tegemine — oli vaja juua, et unustada nähtud rõvedused. “Olen see, kes joob pigem harva, aga väga korralikult. Nagu vanasti üteldi: maa on must ja sitt on püksis. Aga nüüd, kui hingerahu on saabunud, siis ei ole selle järele isegi mitte vajadust,” tunnistas Võsa.
Tänapäeval päris karsklases Peeter hakanud ei ole. “Viimasel ajal avastasin seoses mingite ehitustöödega, et täitsa õudne, igal õhtul joon jutti kaks õlut. Viiendal õhtul hakkasin mõtlema, et misasja — kas tõesti? Aga tegelikult see hoiab sooja ilmaga paremini janu ära kui vesi. Kuid üldiselt jah, olen oma ešeloni ära joonud,” nentis Võsa.
Kirjanik, muusik ja saatejuht Mihkel Raud võitles nooruses pikki aastaid alkoholismiga. Tema probleem piirdus hommikul uue õlle või viina leidmisega, ema mured olid aga märksa suuremad.
“Alkoholi tarbimine mõjutab neid, kellega sa elad füüsiliselt ja emotsionaalselt samas ruumis. Lolli juttu ja okset suust välja ajava inimesega samas ruumis olek pole ainult füüsiliselt ebameeldiv, see on ka emotsionaalne probleem. Inimene, keda sa armastad ja kalliks pead, on pikalt kestva tsükli ajal pidevalt täis. Lähedastele on see väga raske ja teha pole midagi,” kirjeldas Mihkel Raud 2015. aastal Delfile antud intervjuus, kuidas mõjub joomine neile, kes peavad alkoholi kaine peaga taluma. “Minu kodus oli ema see, kes pidi seda kõige rohkem kannatama. Sellest on palju aega möödas, aga ma ei saa sellest ikka üle,” tõdes Raud.
Nüüdseks on Mihkel kaine olnud juba 28 aastat.
Tallinna linnateatri näitleja Indrek Ojari võttis enam kui kaks aastat tagasi vastu otsuse, et enam alkoholiklaasi poole ei vaata. Ometi tõdeb taa, et kui oleks osanud ette aimata, et see periood nii pikaks venib, poleks ta arvatavasti julenud seda otsust vastu võtta — elab üks päev korraga.
“On olnud raskeid hetki: esietenduspeod, jõulud, aastavahetus…” pihtis näitleja mullu Kroonikale.
Samas on ka palju positiivset, mis pidamata jäänud peod suuresti kompenseerib. Loobudes alkoholist ja suitsetamisest korraga, võeti ette ka toidulaud: täielik täispakett, mis on raskeim otsus kõigist võimalikest, aga hea enesetunne, stressi vähenemine ning tundlikumaks ja loomingulisemaks muutumine on seda väärt — näitleja kaotas tervelt viisteist kilo.
Ometi tuleb ette hetki, kus varasemalt alkoholiga täidetud tühimik hakkab karjuva ebaõigluse pärast jalgu trampima: “Vahepeal pärast etendust on olnud tunne, et mis nüüd siis — jälle koju?”
Sellest hoolimata on Ojari hakanud end raske tööpäeva puhul premeerima pigem jalutuskäiguga vanalinnas, hea raamatu või filmiga.
Meeletu alkohol tuli punkar Kojamehe ehk Tarmo Kruusimäe ellu 90ndatel, kui bändimuusikat enam vaja polnud: “Kui tuli see kole päkapikudisko, kui ma ei leidnud ühiskonnas kohta. Sind polnud ühtäkki kellelegi vaja…,” mõtiskles ta 2016. aastal saates “Hommik Anuga”.
“Olime kogu aeg kerges vines, siis läksid isegi teles sellised naljad peale (Kruusimäe ja Välba juhtisid 1993.aastal saadet “Vidiots TV” toim.),” meenutas Kojamees, kes 2000ndate algul joomisega lõpparve tegi. “Ma tahtsin tegelikult juba 5 aastat varem joomist maha jätta, aga mul polnud selle jaoks raha. Veel päev enne, kui tina panin, siis raiusin endale, et minul pole alkoholiga probleeme, vaid teistel on. Mu lähedased olid loobunud ja ilmselgelt oleks ka see pereasi lörri läinud, teine laps oli sündimas ja mu abikaasal oli lootus täiesti kadunud, olin täielik no way mees!” tõdes ta avameelselt. Muud võimalust üle ei jäänud, kui võtta jalge alla tee arsti juurde — ravitsejaks osutus sõber ja kunagine tihe joomakaaslane Imre Rammul.
