ARVUSTUS | "Klassikokkutulek 3: Ristiisad" paneb komöödiatriloogiale enam-vähem väärika punkti

"Klassikokkutulek 3: Ristiisad" on Eesti edukaima ja ühtlasi ka ainsa komöödiatriloogia viimane osa. Kolmandat osa vaadates on selge, et filmitegijatel poleks enam uute järgede jaoks väga värskeid ideid, sest need on juba praegu otsa saanud. Montaažis kokku traageldatud lugu ei päästa ka naljad, mis eelmistes töötasid, sest filmitegijad elavad mullis, kus neli aastat pärast esimese osa võttesse minekut pole toimunud ühtegi suuremat muutust.

"Klassikokkutuleku" filmiseeria täitis kindlasti tühimiku Eesti filmimaastikul ja selle eest tuleb filmitegijaid tänada. See on omakorda kaasa toonud uute komöödiate nö. lainetuse, mille harjal sõitsid näiteks viletsamatest viletsamad "Svingerid" ja "Elu hammasratastel". Viimane näide, milleks oli piinlikult halb "Lõbus perekond", tõestas ilmekalt ainult "Klassikukokkutuleku" filmid on suutnud eestikeelse komöödia järele janunevale publikule pakkuda vähegi kvaliteetset meelelahutust. "Klassikokkutuleku" seeria ei koosne perfektsetest komöödiafilmidest, aga vähemalt saavutavad need alati oma eesmärgi ja pakuvad seejuures ka täpselt seda, mida ootad. Ülejäänud mainitud filmid seda teha ei suutnud.