Lauljanna Merlyn Uusküla kirjutas eile Facebooki: "Nimelt testitakse hetkel ligi 5000 inimest ööpäevas (eile 4851 ininimest, nakatunuid 144), kuu tagasi oli see testinumber 1000 +/- ringis. Hetkel testitakse ligi viis korda rohkem inimesi kui siis. See on ju üsna loogiline, et sealt tuleb ka statistikasse poole suurem number nakatunute kohta kui kuu tagasi, kui testi arvude võimekust on tõstetud."

"Küsimus: kas tõesti on võimalik määrata 100 000 inimese nakatumist nii, et kas testid nt 961 (kuu tagasi 11. oktoober) või täna 4851? Kas selle järgi siis tuleb lihtsalt statistiline keskmine 100 000 kohta? Kui me testiks iga päev nt 25 000 inimest, oleks ju number kõrgem ja keskmine kordaja võib-olla juba seal Euroopa kõrgemate juures. Mida rohkem teed teste, seda rohkem ju seda ka nn. avastad. Samal ajal, kui me testiks iga päev ainult nt sada inimest, oleksime kohe kõige madalama määraga," huvitub Uusküla ja palus targematel selgitada.

Dr Piret Rospu vastas Merlyn Uusküla mõttekäigule. "See on loogiline, et mida rohkem on nakatunuid, seda rohkem viirus levib ja seda rohkem me peame testima. Samuti levivad teised viirused ja me praegu testime kõik ülemiste hingamisteede sümptomitega haiged, ka selle arvelt tuleb suurem arv teste," selgitas ta.

Dr Ropsu lisas: "Pluss praegu me aktiivselt otsime juhtusid lähikontaktsete hulgast, et võimalikult rohkem nakatunuid üles leida - ka asümptomaatiliste nakatunute tuvastamine ja isolatsiooni jätmine aitab pidurdada viiruse levikut. Seega on juhtude kiirem lisandumine ootuspärane ja nende üles leidmine on ainult hea. Pole mingit põhjust arvata, et nakkus, mis kogu ülejäänud maailmas levib, meil kuidagi iseeneslikult ära kaob. Viirus tahab levida ja meie töö on see varakult üles leida, et levikule pidur peale tõmmata."

"Mis puutub ettepanekusse, et mitte testida selleks, et juhtude arv madalal hoida, see on umbes sama nagu tõmmata müts silmade peale ja väita, et tee peal ei ole puud ja sõita gaas põhjas edasi," sõnas Dr Ropsu.