"Naabrist parem" võitjad saavad ehitatud maja jälle endale jätta, kuid nende saatusekaaslased on sellest võimalusest loobunud
Just "Naabrist parem" annab võimaluse luua oma väike paradiis ning ehitada maja - olgu see siis elumaja, saun, klubihoone, rannamajake või hoopis ilusalong. Maja ehitamiseks antakse osalejatele kasutamiseks kaks merekonteinerit.
Saatesarja toimetaja Kertu Loide sõnul oodatakse uuelt hooajalt veelgi lennukamaid ja fantaasiarikkamaid ideid. "Kui eelmisel hooajal said osalejad katsetada ja saatetiim esimest korda lähedalt näha, kui vingeid maju on konteineritest võimalik teha, siis seekord oskame juba oodata eriti kavalaid lahendusi. Oleme ikka naabritele öelnud, et vaatajate südamete võitmise valemis on suur osa ideedel, mis paistavad hästi silma. Eriti äge on, kui need on valminud iseenda käsitööna. Samuti loodame, et uue hooaja naabrid on taaskasutuse fännid," rääkis ta.
Igal juhul tasub pingutada, et ehitis kerkiks naabrite omast uhkem, sest rahva valitud võitja saab maja koos sisustusega endale ning võib selle viia täpselt sinna, kuhu see mõeldud on.
Saatejuhid peaksid olema need, kes eelmisel aastal, ehk Alari Kivisaar ja Keili Sükijainen.
Foto: TV3
Kuigi saatesarjas osalemine annab võitjale võimaluse kodu päriseks endale saada, siis seda võimalust alati kasutada ei saa. Eelmise aasta võitjad Eero Mikk ja Mari-Anne Essaja otsustasid novembris, et neil sai küllalt ja panid saates ehitatud kodu müüki.
"Kahjuks me peame oma "Naabrist parema" saates tehtud konteinermaja müüki panema," sõnas Eero Mikk YouTube'i postitatud videos ning lisas, et otsus ei tulnud nende jaoks kergekäeliselt. 2. novembril salvestatud videos ütles paar, et nad on katsetanud ja proovinud mitmeid lahendusi, et nad ei peaks maja müüki panema, kuid seda tuli siiski teha.
"Meil vanemad juba pikalt soovitavad, sest see on meil pidev tüliallikas meie peres. See tekitab hästi palju stressi, sest see lihtsalt seisab seal," lisas Mari-Anne.
"Lisaks sellele, et endal on kahju, et hoida sellist asja, mis ammu peaks saama hoolsasti köetud, siis see ikka seisab seal platsi peal. Inimesed kirjutavad igapäevaselt ja küsivad infot selle kolimise kohta," rääkis Mari-Anne ning lisas, et tema suureneb iga päev pettumuse tunne, mis ei ole kuhugi kadumas enne, kui maja ei saa sellist rakendust nagu selle otstarve on.
Eero ja Mari-Anne rääkisid, et kuigi saates tehtud maja oli nende oma, siis oli veel väga palju teha, et nad saaksid seal elada. Nende sooviks oli maja viia Otepääle, kus see oleks ülesseatud nende sõprade maale, kuid sellega kaasnesid lisamured. Paar arvestas välja, et koos transpordi, vundamendi, kanalisatsiooni, biopuhasti, elektri ning muude vajaminevate töödega oleksid nad pidanud välja käima 15 000 - 20 000 eurot. Ja seda kõike maalapil, mis neile ei kuulu.
Selle järel hakati otsima oma maatükki, kuid siis saadi kiiresti aru, et peale maja püstipanemisele mineva 15 000 oleks teine sama palju kulunud maalapi ostmiseks. Kulutused aina kasvasid.
Järgmisena pöörduti pankate poole, et sealt laenu saada, aga ka see plaan jooksis kiirelt liiva. Pankade seatud tingimused maa ostmiseks on karmid. Laenuvõtja peab tasuma 50 protsenti sissemaksena ning neil peab olema tagatisena ka kinnisvara. Kuna majal pole sees elamiseks luba, siis ei ole sellel panga jaoks ka väärtust.
"Inimene ei koli konteinerisse elama, et end kümneks aastaks laenudega siduda. Selle elustiili mõte peaks ikkagi olema, et sa ei vaja seal elamiseks laenu," ütles Mari-Anne.
Eero lisas, et kui ka laenu peaks vaja minema, siis saaks selle kolme kuni viie aasta jooksul ära maksta. Sügise saabudes oli vaja leida maja hoidmiseks soodne ja soojustusega koht, mille alla oleksid läinud ka nende viimased säästud.
Tänase päeva seisuga kuulutus kinnisvaraportaalis enam aktiivne pole.
Oma saates võidetud korteri müüsid maha ka 2017. aasta võitjapaar Jana ja Siim-Sten Palm, kes kaks aastat hiljem soetasid omale maja.
