"Väiksena ma kartsin selliseid ronimistorusid (ma ei oska neile muud nime panna). Sest ühel talvel oli mul meeletu soov maitsta pisikest jääpurikat, mis oli punast värvi toru külge tekkinud... Said juba aru, mis juhtus?" meenutas Gerli Padar naljaga lapsepõlves toiminud seika.

"Mu keel jäi sinna toru külge kõva pakase tõttu kinni. Pill oli muidugi kohe lahti, aga ei julgenud kõva häält ka teha, sest ema oleks kohe aru saanud, et ma purikat limpsisin."

"Ei mäletagi, kuidas keele sealt metalli küljest lahti sain, ilmselt sulas kiirelt, sest kevadeni ma seal ei istunud. Aga seda hirmutunnet mäletan hästi. No ja ma ei hakka rääkima mitu korda ma oma pead sinna ära lõin või ronides alla kukkusin. Nii palju mälestusi sellisest monstrumist. Ja neid on ikka veel üle Eesti mänguväljakutel."

Möödunud aasta mais mängisid Gerli Padar ja tema elukaaslane Martin Parmas paaride mängu. Martin ja Gerli, kes kannavad videos kattuvaid pusasid, tundsid küsimustele vastast siirast rõõmu, sest see õpetas neile teineteise kohta midagi ja tuletas vanu aegu meelde.

Paar jagas muu hulgas ka, kes on karantiinis paremini hakkama saanud, kellel on parem muusikamaitse ja kumb pärast tüli esimesena vabandab.

Vaata videost, kuidas Gerli Padari ja Martin Parmase paaride mäng kulges ja kuidas nad teineteist tunnevad.