Ellen jätkab isa jälgedes, sest on olnud sel suvel kaastegev näitlejana suures muusikalises lavastuses „Nõidkapteni needus”, mida Pootsi veinimõisas mängitakse veel homme ja ülehomme. Ellen avaldab, et ka Tõnule oli muusikali roll kirjutatud, millest ta oli väga elevil, kuid mida ta kunagi ei saanudki täita...nüüd on selles rollis Ellen ise:„See on minu kummardus talle tema aja ja õpetuste eest.”

Kas isale meeldis sünnipäevasid tähistada? Kuidas ta Sind sünnipäevadel meeles pidas? Oli mõni eriline kingitus, mis ta Sulle tegi?