Sky Plus saatejuht Alari Kivisaar läheb kohtusse tema vastu petitsiooni alustanud Katrina Raiendiga. Vallandamist nõudnud petitsioonist kasvas Kivisaare ja tema esindaja Robert Sarve sõnul välja laimukampaania.

"Mind ei häirinud, et mind taheti vallandada, vaid mind häiris see petitisiooni sisu. Igal inimesel on õigus oma arvamusele. Siin ei ole midagi hullu – see ei ole teema. Sisu ja rängad süüdistused – see oli see, mis mul punase tule põlema pani," ütles Alari Kivisaar Delfi erisaates.

"See summa 75 000, see on pigem sümboolne. Kui mind rassistiks kutsuti, siis see oli ikka põhiline jah. See ei olnud see, et keegi kommenteeris või oma blogis kirjutas. See oli üleriigiline kampaania, kuhu oli kaasatud Eesti rahvas. See on märk, mis jääb külge, oled sa siis süüdi või mitte, ja seda on raske maha pesta. Kui keegi kümne aasta pärast guugeldab mu nime, siis tuleb välja, et ma olen rassist. Kui ma tahan Ameerika viisat saada, kas ma saangi selle. Kõige selle juures ajab kõige rohkem närvi, et ma ei ole tegelikult rassist, ma ei ole šovinist ja ma ei ole ka rott. See on täiesti käsitlematu."

Kivisaare kaasuse puhul pole asi vaid petitsioonis ja selle algatanud Katrina Raiendis. Petitsioon vallandas raadiosaatejuhi ja tema esindaja Robert Sarve sõnul laimukampaania, milles osalesid kümned kui mitte sajad inimesed, nende seas ka avaliku elu tegelased, kellest praegu on teada Zuzu Izmailova ja Sass Henno. Kivisaar läheb ka eraldi nende vastu, võideldes eraldi mitmel rindel.

"Kuidas koer külale, nõnda küla koerale," ütles Kivisaar ja lisas, et ei oleks ise uskunud, et peab mitme osapoolega korraga tegelema.
Kivisaar ei usu, et tema vastu käivitunud "kampaania" oli juhuslik. Tema usub, et tegu oli koordineeritud tegevusega.

Avaliku elu tegelased peavadki rohkem kriitikat taluma, see on nende töö osa. Seda tunnistab ka Kivisaar, kes on sellega ka terve karjääri jooksul arvestanud.

"Mind on tümitatud nii, et vähe pole, aga kuskil jookseb ka piir. Ma tahan, et keegi mulle selgitaks, kuidas saab laimukampaania ja ühe inimese ja tema pere sõna otseses mõttes hävitamine, kuidas see saab seotud olla inimõigustega? Mis inimõigustest me räägime? Kus minu omad on? Kas inimõigused on sellised, et osadel on ja teistel ei ole? Sa võid arvata minust, mida tahad, aga sa ei saa alustada omakohtulikku hävitustööd. Selles on probleem," lisas Kivisaar.

Vahepeal on üles kerkinud ka küsimus, miks pidi Kivisaar pöörduma kohtu poole, kui oleks võinud vastaspoolega samal platvormil ehk sotsiaalmeedias diskuteerida. Kivisaar leiab, et see ei oleks lõpuks kuhugi viinud ja on parem kui neutraalne kolmas osapool sellega tegeleb.

Raadiohääle sõnul oleks võinud Katrina Raiend vabalt nendega pärast juuni alguses eetris olnud klippi ühendust võtta ja öelda, et talle see ei meeldinud, minna saatekülaliseks ja seal sellest rääkida. Siis oleks tõepoolest saanud pidada diskussiooni, mida Raiend nüüd pärast 75 000 euro suurust nõuet ütleb, et tahab.

Alari Kivisaar oma elu pärast muret ei tunne, seda suuresti tänu oma toetajatele ja koostööle Robert Sarvega.

"Ma ei usu, et ma oleksin endale käe külge pannud, aga võib-olla oleksin lõpetanud psühhiaatriahaiglas. Ma ei tea," ütles Kivisaar. "Neil, kes sinu vastu sellise kampaania alustavad, neil tegelikult pole õrna aimugi, mis tunne seda kogeda on. Nad võivad ju öelda, et ka neile on halvasti öeldud, aga neid ei tunta ära. Mina aga lähen poodi, vaatan vasakule ja paremale ning pean mõtlema, mida üks või teine inimene minust arvab. See on 24 tundi kestev pinge. Iga inimene võib murduda. See on ebanormaalne. Eriti kui sa saad neid süüdistusi alusetult," lisas Kivisaar.

Raiend: iga petitsiooni allkirjastaja sai ise öelduga tutvuda

Selgitamaks paljudele, miks ta petitsiooni tegi ja mida ta arvab 75 000 euro suurusest nõudest, tegi Katrina Raiend pika avalduse, mida ta jagas ka Twitteris.

"Koostasin petitsiooni Raadio SkyPlus saatejuhi ütlustele tähelepanu toomiseks. Petitsiooni peamine ja laiem eesmärk oli kaitsta meie kõigi põhiõiguslikke väärtusi ja mitte normaliseerida laimu ja vähemusi alavääristavaid ütlusi. Olin raadio ja meedia vahendusel sarnaseid kommentaare juba varem kuulnud ning, arvestades olukorda maailmas Kivisaare viimaste väljaütlemiste ajal, ei olnud vaikimine minu jaoks variant."

"Petitsioon andis igale allkirjastajale võimaluse öelduga ise tutvuda ja oma järeldused teha. Raadiosaated, kus petitsioonis väljatoodud ütlused kõlasid, on kõigile kättesaadavad Raadio SkyPlusi kodulehel ja iga inimene sai need enne allkirjastamist üle kuulata. Minu eesmärk petitsiooni tehes oli hoida ära olukord, kus avaliku elu tegelastel on õigus öelda inimõigusi riivavaid kommentaare ning nende ütluste eest mitte vastutust võtta."

"Sõnavabadus on meie kõigi põhiõigus. Ma ei toeta laimamist ega ole soovinud kedagi isiklikult rünnata. Ma seisan väärtuste eest, millesse ma usun. Mind on kasvatatud inimõiguste eest seisma ja kasutama oma häält. Kodanikualgatuslikus korras peab olema võimalik ebaõiglusele vastu astuda."

"Kõigil meil on õigus sõna- ja väljendusvabadusele, teha petitsioone ja avaldada arvamust inimõiguste kaitseks. Samas ei anna see õigust avalikus meedias teha rassistlikke või šovinistlikke kommentaare ja petitsioonis esitatud väljaütlemised ei ole paraku mingil viisil kooskõlas meie põhiseaduslike väärtustega."

"Kivisaar on enda pöördumises ainukeseks aktsepteeritavaks lahenduseks pidanud seda, kui tasun kahju hüvitisena 75 000 eurot ning postituse eemaldan. Kunstniku ja üliõpilasena on sellises summas kahjunõue minu jaoks tõeline šokk. Erinevalt avalikkusele jäetud muljest ei ole Kivisaar soovinud leida olukorrale muusugust lahendust, sh vabandust."

"Ma ei toeta laimamist ega neid, kes teisi põhjendamatult ja halvustavalt solvavad, kuid laimamisest tuleb eristada igaühe õigust kodanikualgatuse raames kaitsta põhiseaduslikke ja ühiskondlikke väärtusi. Igaühe õigus on taunida ja takistada põhiseaduslikke väärtusi ohustavaid ning meie õigus- ja kultuuriruumis kollektiivselt sobimatuks tunnistatud väljaütlemisi, sh rassistlikke väljaütlemisi."

Katrina Raiend pöördus kohtulahingus abi saamiseks Eesti Inimõiguste Keskuse ning advokaadibüroo Liverte vandeadvokaadi Meris Vellingu poole.