Tõsielusaate "Rannamaja" teisel hooajal kaasa teinud Oskar rääkis, et ta oli enamiku vanglas veedetud ajast 23 tundi päevas üksinda kongis ning see hakkas ühel hetkel ka teda rusuma. "Kui juba alustada sellest, mis enne vanglasse minekut oli, siis täiskasvanud inimesena on sul kohustused, telefoniarved, korteri üür, pangalaenud osadel inimestel."

"Mina mõtlesin alguses sellele, et mis sellest kõigest saab. Korteri äraandmise peab tegema kuu aega ette. Ma seda teha ei saanud, sest ma ju ei plaaninud vanglasse minna. Siis hakkavad tulema kohtutäiturite kirjad. See hakkab ka mõjuma mingi hetk, et nad leiavad mu siit ka üles."

"Ma ei saanud ka ju võtta telefoni kätte ja helistada oma perele või sõpradele ning öelda, appi, mul on paha olla. See on meeletult rusuv."

Tulevikku silmas pidades teab Oskar, et töö leidmine vanglas viibimise tõttu saab tal raske olema. Oskar on aga tänulik, et tal on pere ja tuttavad, kes on teda sellel perioodil aidanud, maksnud tal arveid, et tal ei oleks võlgu ega oleks kodutu.

Rannamaja Oskar pääses vanglast

Oskar kommenteeris ka pilti, mis avanes kõikidele eestlastele, kui ta, must prügikott üle õla, Tallinna vanglast välja astus. "See inimene, kes sealt välja astub, jätab kodutu mulje, rämpsu mulje. See pilt on nüüd kõikidele näha."

Oskar kirjutab enda elu põhjal põnevikku, ta soovib edasi minna ülikooli ja tegeleb endaga, praktiseerides näiteks meditatsiooni.